Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra. Nendesse riikidesse lahkutakse enim, sest palgatase on kordades kõrgem kui Eestis ning tihtipeale ongi just see väljarände põhjustajaks. Soome, Rootsi ning Norra minevad Eestlased peavad väga tähtsaks ka seda, et näiteks Soome haridussüsteem on üks maailma parimaid ning see tagab nende lastele tulevikuks hea hariduse ning samuti on need riigid ka ühed maailma juhtivatest heaoluriikidest. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi ning selle riigi elatustase on kõrge. Kokkuvõtteks ütleksin, et eestist lahkub igal aastal palju rohkem inimesi kui tuleb sisse ning selle põhjuseks on parema elukvaliteedi, palgataseme ning haridussüsteemi leidmine mujal maailmas. Enim lahkutakse Eestist Soome, Suurbritanniasse ning Saksamaale. Kasutatud Kirjandus.
Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvaid poliitike, erakondi, aga mina ei ole siiani nende kasust ega tööst aru(kasu) saanud. Miks on nii, et kui noorte jaoks püütakse elu lihtsamaks teha, lähevad need toetused läbi ainult Tallinna noorte seas? Näiteks, on olemas tasuta Interneti võimalused kodudes, tore kõik, aga see on ka ainult Tallinna noorte jaoks. Hiljuti ehitati uusi
protsessi kaks lahutamatut osa. Inimestel peab olema õigus tervislikule ja täisväärtuslikule elule kooskõlas loodusega · Säästev areng on see , kui me muudame tänase põlvkonna vajadused nii, et see ei muuda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamist halvemaks · Puhas keskkond on kaup, millel on täisväärtus. Heaolu saavutanud ühiskondades pööratakse enam tähelepanu elu kvaliteedile sh puhtaleelukeskkonnale. Saastavad tootmised viiakse heaoluriikidest välja, kõrgtehnoloogia on üldjuhul puhas, kuid kolmandas maailmas peetakse keskkonnakaitset siiski luksuseks, mida võivad endale lubada vaid rikkad riigid ja ärahellitatud tarbijad. Arvatakse, et keskkonnaprobleemid jõuavad ühiskonna teadvusesse alles siis, kui on lahendatud teised ,,tõsisemad" probleemid: nagu nälg, haigused ja muud sellised sotsiaalsed probleemid. ÜRO arenguprogrammi UNDP järgi maksavad paljudes arengumaades elavad inimesed vee
leevendatakse töökaotust. Sealt tulev abi on aga lühiajaline ja edasised toetused on veelgi kesisemad, kuna Eesti kasutab SKT-st sotsiaalseteks kulutusteks vaid 13% (Kõre 2012) (vt lisa 2). Ühiskonna heaolu saavutamiseks oleks aga vaja sotsiaalsfääri rohkem raha eraldada, nagu seda tehakse Skandinaaviamaades. Kogu SKT-st oli 2009. aastal vaid 0,1% tööturupoliitika ajamiseks. Võrreldes teiste riikidega on see keskmisest rohkem kui 10 korda väiksem ja heaoluriikidest lausa 20–30 korda väiksem. (Pikhof 2009) Järgnevatel aastatel suurenes see pea 1,6%-ni, jõudes sellega Euroopa Liidu keskmise tasemeni, kuid sellegipoolest on toetused äärmiselt madalad. 2011. aastal EMORi korraldatud uuringus (vt lisa 3) tuleb välja, et eestlased hindavad poliitikate toimetulekut töötuse probleemiga halvasti. Võrreldes Läti ja Leeduga on see küll palju parem, kuid sellegipoolest negatiivne.
SALT 2 sai valmis 1979.aastal, aga seda ei sõlmitud, kuna NSVL alustas sõda Afganistaniga. START 1, START 2 - leping, mille alusel pidid NSVL ja USA vähendama strateegilisi tuumasüsteeme 30% võrra (1991). START 2 sai valmis 1993.aastal aga Venemaa allkirjastas selle alles 2000.aastal. Pingelõdvendus - pingete vähenemine demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vahel aastatel 1969-73/79. Kolmas maailm - piirkond maailmas, mis on maha jäänud heaoluriikidest ja sotsialistlikest riikidest. Gerontokraatia - vanurite võim NSVL-is. NSVL - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Sotsialistlik sõprusühendus - sotsialismimaad, mis olid NSVL-ga eriti heades suhetes (kõige kuulekamad NSVL-le) NT: SDV, Poola, Tsehhoslovakkia, Kuuba, Mongoolia, Ungari. Dissidentlus - vastupanu riigi ametlikule poliitikale. Stagnatsioon - Nõukogude Liidu suurenev mahajäämus lääneriikidest paljudes eluvaldkondades alates 1970
mõistlikumalt korras hoidma. Seega tegemist on paljuski abivahendiga haldurile selleks, et oma töid-tegemisi korraldada ning anda aru oma tegevuse resultaatidest. Igale hooldusraamatule ja selle koostamisel tuleb lähtuda sellest, et iga kinnistu ja sellel asuv hoone on unikaalne. Kordamisküsimused 1. Kinnisvara korrashoiu määratlus ja selle korraldamise mudelid. 2. Eluasemepoliitika põhimõtted ja näited heaoluriikidest. 3. Eluaseme suurus ja selle seos perekonna majanduslike võimalustega. 4. Eluasemepoliitika Eestis. 5. Eesti eluasemevaldkonna arengukava aastateks 2008 – 2013. 6. Eluruumide erastamine (Eluruumide erastamise seadus). 7. Korteriomandi seadmine (Korteriomandiseadus). 8. Mitteeluruumide erastamine (Mitteeluruumide erastamise seadus). 9. Korteriühistu (Korteriühistuseadus). 10.Energiamärgis. 11.Energiaaudit. 12.Sihtasutuse KredEx –i roll elamumajanduses. 13