Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud ja kõikide
· Turumajandus. · Isikuvabadus. · Toetavad 5%-lise ettevõtte tulumaksu kehtestamist. Pragusel hetkel on see 0%. · Madal käibemaks. · Luksuskaupade kõrgem maksustamine. · Tasulise hariduse vastu. · Vanemahüvitis peab olema kõigile võrdne. · Soosib eri rahvuseid, ainus partei, kellel on eraldi venelaste jaoks poliitika. Sotsiaaldemokraatide programm: · Maailmavaade on sotsiaaldemokraatia, näevad Eestit sotsaal e. heaoluriigina. · Rõhutavad solidaarsust e. aktiivset sotsiaalpoliitikat, mis tegeleb kriiside ennetamisega. · Sotsiaalsed töökohad. · Toetavad riigi sekkumist majandusse. · Tulumaksu langetamise vastu. · Kaugemas perspektiivis toetavad astmelist tulumaksu. · Toetavad ettvõtte tulumaksu taaskehtestamist. (Kaotati kunagi ära, et Eesti oleks aktiivne investeerimiskoht ja väliskapitali voolaks juurde.)
eriti kui asi puudutab vähemusrahvuseid. Samuti kehtib Eestis endiselt proportsionaalne maksusüsteem, see-eest on heaoluriikides võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks valdavalt maksusüsteem progressiivne. 2018. aastast on Eestis astmeline tulumaksuvabastus, mis on kindlasti samm selle poole. Kahtlemata on suutnud Eesti peale Nõukogude võimu alt vabanemist väga vähese ajaga väga palju edasi areneda. Kindlasti ei saa Eestit heaoluriigina veel võrrelda rikaste Skandinaavia riikidega, milleks meil geograafilise ja kultuurilise läheduse tõttu tihti soov on, sest selline võrdlus pole riikide ajaloolist tausta vaadeldes päris õige, seeläbi on meil aga motivatsioon edasisteks pingutusteks täiesti olemas. 6) Demokraatia arenguetapid (lained) Demokratiseerumise esimene laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimule pääs mitmes Euroopa riigis.
annaabi.ee 
