osatähtsus vähenes. 4 faas: Bismarcki heaolusüsteemi ümber struktureerimine: saadi aru peale neid kärpimisi (küsimus pole ainult institutsioonides vaid küsimus ka, et keda me kindlustame üldse). Mees leivateenija osas ei olnud midagi muudetud veel. Madalapalgalisus oli suureks probleemiks tekkinud. Kontinentaal-Euroopa: Prantsusmaa, Austria, Sveits ja Holland. Muuta heaolupoliitikat adekvaatsemaks, et jõuda nende gruppideni ka, kes veel abi vajavad. Poliitika oli suunata naisi tööle (korraldada lastehoidu). Valik oli, aga pm see valik oli nendele kes said kõrget palka (naised). Töötusega tegeleti ( disainiti mingit tüüpi programme). Millele see autor viitab? Moderniseerimine asemel tegleti pigem dualiseerumisega
1935 sõlmiti Norra üleriiklik leping ametiühingute ja tööandjate vahel. Norra paremäärmuslased (fasistid) ei olnud esindatud parlamendis. 57 Skandinaavia tee 1930ndatel Rasketele majandus. ja poliitilistele probleemidele leiti oma lahendus. Sotsiaaldemokraatide ja talurahvaparteide koostöö parlamentaarse demokraatia tingimustes. Põhjamaine ühiskonnaleping: sotsiaaldemokraatide juhtimisel valitsused hakkasid rajama rahvakodu- ja heaolupoliitikat. Majandustõus 1930.ndate aastate II poolel. Parlamentaarse demokraatia toetus rahva hulgas üldine. Riigi roll ühiskonnas-majanduses kasvas igal pool, aga enamasti diktatuuri tingimustes. Sellest ja Põhjamaade ainulaadus. 58 Iseseisev Soome 1917-39 Soome autonoomia taastamine 1917. aastal ja probleemid Peale Vene veebruarirevolutsiooni: Märtsikuu manifest taastas Soome autonoomia. Soome senat
annaabi.ee 
