sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: Rootsi, Taani, Norra, Soome, Holland. · solidaarsuspõhimõte sotsiaalhüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik läbi kõrgete maksude. · Tavaliselt progresseeruv tulumaks, mille üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. · Igaühele on tagatud pensioni ja lastetoetuse baasosak saavad kõik, isegi, kui pole päevagi tööl käinud. Liberaalne heaolumudel: USA, Suurbritannia, Austraalia, Iirimaa. · riigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine.
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Konservatiivne heaolumudel Orienteerub eeskätt töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. Liberaalne heaolumudel Põhiväärtusteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik, mille ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse
Heaoluriigi kaks põhitunnust on: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Liberaalne heaoluühiskonna mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu. Sotsiaaldemokraatlik heaoluühiskonna mudel seostub tänapäeval eeskätt skandinaaviaga. Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1
sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule (töötuks jäämine) Klassikalisel heaoluriigil on 2 tunnust: 1) toimub ressursside ülekandmine 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik (mudel) (Skandinaaviamaades) Iseloomulik: 1) sotsiaalsed hüved peaksid olema kättesaadavad kõigile kodanikele/inimestele; 2) peamiseks heaolupakkujaks on riik, mistõttu nendes riikides on kõrged maksud / astmeline (progresseeruv) maksusüsteem; 3) pension tagatakse ka neile inimestele, kes pole elu jooksul palgatööd teinud. Liberaalne heaoluriik (USA) Iseloomulik: 1) palgad kõrged ja maksud madalad; 2) lähtutakse põhimõttest, et igaüks on oma õnne sepp; 3) arstiabi ja hariduse kvaliteet sõltub inimese rahakoti paksusest (riik pakub sotsiaalturvat ainult väga vaestele);
annaabi.ee 
