Individuaalne või kollektiivne heaolu? Heaoluriigi mõiste kujunes välja tõõstusühiskonna vajadusest sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud. Ma arvan, et selline ühiskond on kasulik ainult edukatele ja
naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik
kompensatsiooni. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda
kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Soome on sõjajärgsest ülesehitusperioodist saadik järjekindlalt järginud põhjamaise heaoluriigi poliitikat. Üks selle olulisi tunnusjooni on riigi aktiivne hoolitsus kõigi kodanike, ka ülalpeetava elanikkonna laste, vanurite, haigete, töötute, töövõimetute eest.