Kunstnik loobub tekstide ja maailma sidumisest. Välismaailma asemel saab aineks inimese sisemaailm. Inimest näidatakse teel olevana, protsessis olevana. Autorid tegelevad süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Modernist on aina otsija. Modernism on stiili, teksti jm otsimine, vana eitamine. Tähtis on uue loomine, mitte kopeerimine. Modernist näeb indiviidi ja ühiskonda vastanditena ta ei seo ennast kaasaja kodanlike väärtustega, vaid astub üldiselt heakskiidetu vastu, püüdes tõestada oma iseseisvust. Modernist seob ennast linnaga, on linna poolt, harva ka vastu, aga ikka teravalt. Ta on seotud uue tehnikaga selle kasutajana ja ülistajana: tankid, lennukid, elekter jne Selline kõle ja hirmutav maailm tekitab lugejas ebakindlust ja kõhedust, abitust, sokeerib. Modernist kaotab igasuguse konsensuse. Autor eitab koostööd lugejaga. Lugeja ei tea, mis teda ees ootab ja autor ei piira ennast mingite reeglitega
kuivõrd on kõlblus nende hulgas süvenenud. Islamiusu ja kõlbluse vahel on tihe side ning moslemi usuline harimine on samal ajal tema kindel ja sügav kõlbeline kasvatamine. Püha sõda (dzihaad) ei ole iga muhameedlase eraasi, vaid ühine kohus kõigi jaoks. Islamiusulise jaoks on dzhaadil aga väga sügav kasvatuslik tähendus, sest islami traditsioon jagab dzihaadi mitmeks kategooriaks: · südame dzihaad-islamiusulise võitlus omaenese puudustega · keele dzihaad- heakskiidetu lubamine ja halvakspeetu keelamine · käe dzihaad- seadustest ja kõlbelistest normidest üleastujate karistamine · mõõga dzihaad- relvastatud võitlus uskumatutega. Islamiusus on alati hinnatud reaalseid voorusi, millel on ka ühiskondlik väärtus. Vastastikune abi, külalislahkus, suuremeelsus, kohustustetruudus, mis antud 24
tema ulatuses olev keskkond. Rikastub kogemuste maailm. 95 Motoorsete oskuste õppimine annab lapsele positiivset tagasisidet. Kõndima õppimine on näiteks sotsiaalselt hinnatud oskus. Sellel tagasisidemel on positiivne mõju lapse isiksuse ja enesekindluse arengule. Laps kogeb end oskusliku, heakskiidetu ja tugevana. Väikelapse motoorse tegevuse toetamisel on olulised liikumise vabadus, julgustamine, innustamine ja iseseisvuse eeldamine. Laps tahab proovida ise, kui ka kõik ei suju alati nii kergesti. Keskkonna osa on toetada arengut. Liikumine erineval maastikul, tutvumine erinevate materjalidega ja puutepindadega toetab liigutuste arengut.
annaabi.ee 
