esimestel aastatel, vegetatsiooniperioodil. Seemnete varumine Ajutine seemnepuistu. s.o heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähima 5-10aasta jooksul. Nendest on vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemne varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu on looduslik või kultuuripuistu.Valikseemnepuistuks nim. Fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistus võib keskimne seemnesaak hektarilt olla männi puhul kui 4kg , kuusel aga 40kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud, viljakas kasvukohatüüp, keskealine või valmiv puistu jne. Okaspuu valikseemnepuistute valikul ja
hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne.
ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Seemlad ei suuda hetkel tagada metsauuendamiseks vajalikku metsaseemne kogust. Teatud juhtudel pole see ka vajalik (näit. männi külvi puhul). Valikseemnepuistutest varutud seemned oleksid aga parema geneetilise ja tehn. kvaliteediga kui ajutistest seemnepuistutest saadu. Valikseemnepuistus võib keskmine seemnesaak hektarilt olla männi puhul kuni 4 kg, kuusel aga kuni 40 kg aastas
lehtpuud. Samuti peaks Mä männi-pigiroostesse (Melampsora pinitorqua) nakatumise vähendamiseks raiuma välja kõik haavad. VR II etapil on puistu liitunud ja toimub puude kiire diferentseerumine. Puhtpuistust raiutakse välja jämedate okstega tüüakad ja ülekasvanud männid, kasvama jätta tuleb kitsavõralised , hea kõrguskasvuga puud. Nõmmemetsades säilitatakse Ks, sõltumata selle tüveomadustest. Seganoorendikes raiutakse välja Mä varjavad lehtpuud ja jäetakse kasvama selliseid heakasvulisi puid, millised on männist madalamad või sama kõrged. Ks võib jääda 20 kuni 30 % puistu koosseisu. Harvendusraie eaks on puhtpuistus puude diferentseerumine toimunud, kestab puude laasumine ja tüve hoogsam jämeduskasv. I harvendusraiega tuleks vältida võrade liigset lühenemist. Selleks valitakse tulevikupuudeks I ja II kasvuklassi puud. Raiutakse välja "hundid" ja osaliselt allajäänud puud. Allajäänud puid säilitatakse nii
annaabi.ee 
