Nad võivad tunda nii armukadedust, kiindumust, viha, sallivust jne. Koertel on ka väga suur uudishimu ning kui anda neile vabadust, võivad nad läbi otsida kogu maalapi, et leida mingi lõhna asukoht. Koertel on vajadus pidevalt haukuda. Mõned hauguvad vähem, teised aga rohkem. Põhjuseid on väga mitmeid ning on raske öelda, kas need kõik on tõesed või mitte. Arvatavasti kasutavad koerad haukumist, et enda liigikaaslastega suhelda. Samuti arvatakse, et haukumine ühendab koeri ning nad tunnevad sellega ennast rohkem karjana. Teadlaste hinnangul on kodukoerte haukumine seotud pigem nende 10 000 aasta taguse metsiku taustaga kui sooviga inimesega suhelda. Evolutsioonibioloog Kathryn Lord Massachusettsi ülikoolist ei nõustu haukumist selgitavate inimesest lähtuvate argumentidega, mis käsitlevad haukumist kui koera suhtlemisvormi inimesega
Mitu sinist autot on parkimajas? Ülesanne 3. Mari märkas, et tema koer Muki ei haukunud kahele esimesele mööduvale autole, küll aga kõigile järgmistele ning et haugatuste arv sõltus mööduva auto järjekorranumbrist. (vt. tabel) Kui Muki oleks haukumist jätkanud sama seaduspärasuse järgi, siis mitu korda oleks pidanud ta haugatama 100. auto korral? Ülesanne 4. Kui Ats ja Mats oli läbinud 3/8 silla pikkusest kuulsid nad selja tagant lähenevat automüra. Silla poole sõitis punane auto ühtlase kiirusega 60 km/h. Kui Ats pööraks ümber ja jookseks tagasi, siis ta
........................... 4. kelle omad on sussid / keegi ei teadnud / mis riidehoius vedelesid ............................................................................................... 5. et ma sind pärast seda / veel usaldan / ära loodagi / kui sa mind alt vedasid. ............................................................................................... 4. Pane kirjavahemärgid. Tõmba pealausele joon alla. 1. Mitu korda oli nende uru läheduses kostnud kurja peni lärisevat haukumist mis tumedakarvalise rebasepoja südame võbisema võttis kuid iga kord oli teine vanematest vaenlase vastu läinud ja ta mõne lihtsa haagiga kõrvale juhtinud nii et peni pidi pika ninaga koju tagasi pöörduma. 2. Jõeäärsete kivirahnude vahel oli koera nii kerge petta et rebased hakkasid oma kohmakat vastast lausa põlgama ning muutusid juba liiga enesekindlaks. 3. Järgmisel päeval sörkis isarebane äsja
Lescaux`s küngaste vahele luusima läksid. Ühel poistest oli koer kaasas ja äkki oli koer kadunud justkui oleks maa alla vajunud. Ümberkukkunud männi kõrval oli maapinnas mingi lõhe ja sealt kostus koera haukumist. Nagu poistele iseloomulik kõik põnev tuleb järgi uurida ronisid poisid maapinnal olevasse lõhesse. Koopas, kuhu nad jõudsid, oli seintel mingid kummalised joonistused. Neile vaatasid vastu loomad veised, hobused, piisonid, hirved. Teadlased, kes koobast uurisid, olid üksmeelsel arvamusel see on kõige omataolisem, ainulaadsem. Üheks kuulsamaks ürginimeste poolt kaunistatud koopaks on ka Altamira koopad Hispaanias
kokku. Nad hakkavad tantsima, Villu jälle koperdab ja kukub koos Annaga. Ajasid ennast püsti ja läksid Villuga järve äärde. Anna hakkab rääkima algul ümbernurga juttu ja siis ütleb välja, et kutsub Villu Kõrboja peremheks. Villu aga ei taha Anna pakkumist vastu võtta, kuna kuhu ta vigasena ikka kõlbab. Nad läksid koju, kuid Villu lubas järele mõelda. See piinas teda nii väga, et ta ei saanud ööselgi und. Samal ööl kadus ka Katku koer, hommikul oli kosta tema haukumist. Kuna ta oli juba vana oli ta läinud surema perenaise haua juurde, sinna käskis Anna ta ka matta. Katku koer ei jätnud aga hulgumist. Ja pärast lõunat tuli Jaan sõnumiga, et Villu oli ennast öösel maha lasknud. Kui Anna sellest kuulis, lukustas ta end oma tuppa ja tuli välja alles siis kui kuhugi minema hakkas, ise teadmata kuhu ja kui kauaks.. Anna läks Katkule ja rääkis Villu emaga, edasi minnes kohtas ta Villu poja Villu ema
Ma lahkun hüvastijätmata läbi kurjade tuulte ja silmade täna. Ma lahkun hüvastijätmata, et hoida su nuukseid ja pisaraid ära. Ma lahkun hüvastijätmata, veel paitansu kuukseid, su kiharais täna. KASSID JA KOERAD On koertel ja kassidel tumedad huuled ja heledad hambad ne taga 6 ja kui sa ne haukumist näugumist kuuled võid uinuda sa, nad ei maga. Nad hulguvad ümber ka hilistel öödel INSENER GARINI HÜPERBOLOID Öö on siin soe Veidi rõske ja soe Miski ei loe Mitte miski ei loe Minu ees laual on hüperboloid Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir Meie tunnete piir See on ju hukatus hüperboloid Unistav sarm Sinu unistav sarm Zoja mu arm
Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad,
Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad,
veel koju ja kõik saab korda, kuigi ta teab, et nii see ei ole. Palatisse tuleb ka Müller, teine klassikaaslane. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Bäumer lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi rohkem süüa saada. Järsku kuuleb Paul koera haukumist. Ta teab, et peab ruttu minema saama, kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Bäumer viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katiga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Terve salk koos Katiga saadeti rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks.Nad kuulevad ainult mürske ja kuulipildujaid, peaaegu võimatu on midagi muud kuulda
Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid - voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas 11 vees ("Forell"), postiljoni sarve ("Post"), kaugeneva inimese samme ("Head ööd"), koerte kauget haukumist ("Külas") jne. Nii meenutab klaverisaade laulus "Surm ja tütarlaps" koraali, laulus "Serenaad" kitarri jne. Paljudel lauludes on ulatuslik klaverisissejuhatus, vahemäng või coda, milles luuakse ja kinnitatakse teose emotsionaalset Seos instrumentaalloominguga Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann).
prioriteedid, mida teisel isikul võib-olla ei ole. Kui inimesega töötada kindla süsteemi kallal, peab teda võtma arvesse kui inimesena, ning sealhulgas peab selle isiku omadusi silmas pidama. See tähendab, et ei tohi inimest käsitleda ainult üksikute väljavalitud omaduste kogumina, vaid inimlikke omadusi tuleb vaadelda unikaalse tervikuna. Vastasel juhul, võib inimeste vahel tekkida vastuolu või muu ebaklapp. Siinkohal tooksin analoogse näite Loorentsi poolt ''Kassilt me haukumist ei oota ning koera hiiri püüdma ei pane.'' (lk. 91) On küllaltki iseenesest 5 mõistetav, miks on oluline, et inimene arvestaks inimesega nii nagu ta on loodud ja tema võimete piires, mitte ei ürita teda oma või süsteemi kasuks muuta. Selge on see, et ebameeldivusi ja ebaklappe võib tekkida igal juhul. Teist peatükki kokku võttes, tuleb arvestada, et enamik inimesi siiski lähtub
Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku. Sõda ja katk olid oma töö teinud. Aga vaatamata sellele juba järgmise aasta detsembris saabus linna inspekteerima ka tsaar, kes huvitus sellest ennekõike kui mereväebaasist, kuna Läänemerel jätkus sõda rootslastega ning Vene impeerium vajas hädasti sõjasadamat võimalikult kaugel läänes.Pärast Põhjasõja lõppu Eesti alal 1710. aastal polnud pärimuse järgi Riia ja Pärnu vahel kuulda ei kuke kiremist ega koera haukumist. Peeter oli raiunud akna Euroopasse ega pidanud enam Euroopaga korstna kaudu suhtlema, nagu Vene ajalookirjutuses levinud väljend ütleb. Kuidas aga tekkis Peeter I-le mõte, et Tallinnas võiks olla ilus loss? Kokku Peeter I on Tallinnas viibinud üheksa korda. Täpselt 300 aastat tagasi, 1711. aasta 13. detsembril jõulude paiku saabus tsaar Peeter koos armastatud abikaasa Katariinaga ja saatjaskonnaga tollasse Revali . Sõidu eesmärgiks
Müha, meri ja laulge lained. Ärge asjatult lilli murdke. Vaidlejad andsid alles siis järele, kui neid suudeti veenda. Tundke end nagu kodus. Ma võitsin esikoha. Laupäeval kütsid heinalised sauna. Mihkel kuulduski kuuris puid lõhkuvat. Robinsonid tundsid nälga. Aeg-ajalt mõjuvad vanaaegsed asjad moodsalt. Jüri osales mitmel korral anekdootide võistlusel. 1. Meistriks saab ametit harjutades. 2. Lõnga harutamisel on ka arukusest abi. 3. Kaugelt turbaaukude tagant kostab koerte haukumist. 4. Ära iial huupi luba, pigem pea pikalt aru. 5. Kui hommikul hoolega, siis õhtul õnnega. 6. Seltsis ikka segasem, hulgakesti hubasem. 7. Õige hõlma ei hakka ükski. 8. Nii kured kui haned on hingedepävaks lahkunud. Arritunud ostja nähvas, et müüja vastab talle liiga loiult ning, et küsija suu pihta ei tohi lüüa, müüja jälle leidis, et siseneja on suur valija ja hädaldaja, kelle tõttu tuleb asjata raisata energiat. Kus tegijad, seal nägijad
(„Oo!“) Lause on Alliksaare luules palju olulisemal kohal kui tavaliselt. Nad seisavad tihtilugu täiesti eraldi ning seos eelneva ja järgneva lausega on üpris nõrk. Alliksaare luule võib koosneda ainuüksi teesidest, antiteesidest, keeldudest, käskudest, õpetustest jne. Teos võib kogunisti meenutada lahtist mõttekillustikku. Näiteks mõned lõigud tema loomingust. (Muru, 1987) „Aeg irvitab nagu hambutu ige.“ „Päikese haukumist kostab kõiksuse kõikidest lõikudest.“ „Saatürid annavad saatekirju sanatooriumidesse, mis lahtipakkimisel osutuvad bordellideks.“ „Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine.“ „Enne vabanemist on hea ori olla.“ 1.4. „Aduvik“ Kuna Alliksaare luule on nii kirju, siis võib paiguti seal kohata isegi vestluslõike, tõestuskatseid ning ühepoolseid dialooge. Seda tüüpi tunnuseid võib kohata luuletuses „Kevadine kõnelus“:
Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas vees ("Forell"), postiljoni sarve ("Post"), kaugeneva inimese samme ("Head ööd"), koerte kauget haukumist ("Külas") jne. Nii meenutab klaverisaade laulus "Surm ja tütarlaps" koraali, laulus "Serenaad" kitarri jne. Paljudel lauludes on ulatuslik klaverisissejuhatus, vahemäng või coda, milles luuakse ja kinnitatakse teose emotsionaalset 8. Seos instrumentaalloominguga. Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann).
Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest. 17. NÄDAL Nüüd on loode juba avatud käe suurune. See on aeg, mil tema keha ümber hakkab rasva kogunema ja seda kuni raseduse lõpuni. Kui laps sünnib, moodustab see tema kaalust umbes kaks kolmandikku. Nüüd kuuleb ta juba kindlasti erinevaid helisid, näiteks koera haukumist ja uksekella helinat. Lapse silmad hakkavad tasapisi liikuma ja võivad ka õrnalt valgust tajuda, kuigi silmalaud on veel suletud. Samuti harjutab ta hoogsalt imemist. 18. NÄDAL Alates 18. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. 19. NÄDAL Nüüd on laps juba suure mango suurune ja üleni kaetud kaitsva ainekihiga. See rasvane ollus
Nüüd pidid nad kolmekesti jooksma elu eest. Priidu polnud veel kunagi nii kiiresti pidanud jooksma kui siis. Ühel hetkel tagasi vaadates oli Priidu kadunud, ta ei jõudnud enam ja Maie ei tahtnud oma venda ka sinnapaika jätta. Villu leidis hea peidupaiga kõrges ja tihedas rägastikus, kuhu ainult ühest küljest sisse võis pääseda. Nad istusid siis sinna maha, Villu valvas ukse ees. Korraga kuulis Villu koerte haukumist ja sai aru, et neid aetakse koertega taga ja nii ei ole võimalikki kuidagi sealt pääseda. Kui nad olid üles leitud tulid aga ratsamehed korda mööda ukse ette, et need sealt välja meelitada, aga Villu lõi kõik mehed hobuste seljast maha. Rüütel Herike tahtis aga Maiet näha, Villu aga kostis sellepeale, et otsi ise. Nüüd sai Herike vihaseks, ta käskis peidupaigale veel teisegi sissepääsu kaevata. Sepp
sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist! Rüütelkond Saksa parunid said Vene tsaarilt tagasi kõik oma õigused. Parunite eestkostja von Rosen kuulutab: ristiusku mineku ajast alates kaotasid talupojad oma vabaduse ning said aadli orjadeks. Roseni deklaratsiooni aastal 1741 peetakse pärisorjuse alguseks Eestis. Ligi sada aastat kestis Eestis vene-baltisaksa koostöös pärisorjus. Nii õigusetus olukorras pole Eesti talupoeg olnud ei varem ega hiljem. Pärisorja hind kõikus tema soost, vanusest ja
Müsteerium - miks basenji ei haugu- on siiani vastuseta, kuigi seda leida on üritatud sajandite jooksul. Uurides basenjide kurgu ehitust avastati, et basenjide kurk on ehitatud nii, nagu igal teiselgi koeratul. Ometi kik teised tud ju hauguvad. Basenjide telistelt fantaatikutelt pärineb arvamus, et basenjid on niivrd intelligentsed- neil ei ole lihtsalt meile mitte midagi öelda. Samas on aga väär arvata, et basenjid ei häälitse. Vastupidi, nende eneseväljendamisoskus ilma haukumist kasutamata on hämmastav basenji vib piiksuda,uriseda, joodeldada, vinguda ja tekitada papagoidele iseloomulikke häälitsusi. Samuti kasutab basenji väga ilmekalt kehakeelt, lisades sinna juurde imepärased käpazestid ja näoilme. Kui basenjid vrrelda teiste loomadega, siis sarnaneb ta kige rohkem kassile. Ühele telisele basenjile meeldib üle kige pikutada päikeselaigul. Siis asetab ta ühe esijala elegantselt üle teise ja laseb päikesel end paitada
· Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält". · Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada. · Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist. · Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm:
Õpetlikud jutukesed heast ja halvast käitumisest eelkooliealistele ja kooliealiste nooremale astmele. 1. Võlusõna- kuidas öelda „palun anna“(lugu poisist, kes tahtis õe värve, vennaga paadiga sõitma minna ja vanaema käest porgandit, aga ei osanud ilusti küsida) 2. Mis on parem?- kuidas rääkida tõtt, mitte valetada(kolmest poisist, kes jäid kojuminekuga hiljaks? 3. Paha- lugu sellest kuidas kaks poissi vaatasid pealt koera haukumist kassi peale, ega võtnud midagi ette. 4. Ühes majas- kuidas vanja, Tanja koer Barbos, part Ustinja ja kanapoeg Boska igavusest üksteisele haiget tegid järgemööda, vabandades ennas, et „on minust rumalamaid“... 5. Kelle oma?- lugu sellest, kuidas kaks poissi vaidlesid, kumma oma on koer. Kuni ühel hetkel kargas metsavahi koer Mustule kallale...Vanja jooksis puu otsa, aga Kolja läks koerale appi. 6. Midagi head- Jurik tahtis midagi head teha, aga kukkus halvasti välja,
vajalikud õpioskuste omandamiseks. See mäng ei paku mitte ainult rõõmu, vaid ka võimalust arendada suuri lihaseid. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält". · Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada. · Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist. · Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. UURINGUTE ANDMETEL on laps täiskasvanueas märksa õppimisvõimelisem, kui ta puutub kokku erinevate aistinguliste ärritajatega - värvid, muusika, keel, looduslikud ja mehaanilised hääled, puudutus, lõhn, maitse. 40 See mäng võimaldab lapsel tutvuda looduse häältega. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti
defineeritud nii, et ta vastaks konkreetse klassi spetsiifikale. Kui nüüd kasutada erinevate koduloomade hulka ja otseselt teadmata, mis klassi looma me oleme sellest hulgast välja valinud, siis meetodi TeeHäält tulemus vastab konkreetsele klassile - koer haugub, kass näub jne. Programmeerija ei pea enam ennast vaevama sellise koodi kirjutamisega, et "kui on tegemist Programmeerimise algkursus 89 - 89 koeraga, siis kasuta haukumist muidu kui tegemist on hobusega, siis kasuta hirnumist muidu ..." jne. Mis on kasu objektorienteeritusest? OO keeltes on objektide klassi kirjeldus harilikult eraldatud selle klassi meetodite teostusest. Selline eraldatus on fundamentaalse tähtsusega, sest see võimaldab korraldada klasside taaskasutamist ja vähendada seega tarkvara loomiseks vajalikke jõupingutusi. Kasutajal on vaja vaid tutvuda vaadeldava klassi objektide käitumisega, mis paistab harilikult välja klassi
Klassil KODULOOM on meetod TeeHäält. Igal pärandatud klassil on see meetod üle defineeritud nii, et ta vastaks konkreetse klassi spetsiifikale. Kui nüüd kasutada erinevate koduloomade hulka ja otseselt teadmata, mis klassi looma me oleme sellest hulgast välja valinud, siis meetodi TeeHäält tulemus vastab konkreetsele klassile - koer haugub, kass näub jne. Programmeerija ei pea enam ennast vaevama sellise koodi kirjutamisega, et "kui on tegemist koeraga, siis kasuta haukumist muidu kui tegemist on hobusega, siis kasuta hirnumist muidu ..." jne. Mis on kasu objektorienteeritusest? OO keeltes on objektide klassi kirjeldus harilikult eraldatud selle klassi meetodite teostusest. Selline eraldatus on fundamentaalse tähtsusega, sest see võimaldab korraldada klasside taaskasutamist ja vähendada seega tarkvara loomiseks vajalikke jõupingutusi. Kasutajal on vaja vaid tutvuda vaadeldava klassi objektide käitumisega, mis paistab harilikult välja klassi
üheainsa kitsä köha läbi võis sisse pääseda. Sinna istusid Mai ja Priidu maTia, kuna sepp rägastiku suu ees valvas. Metsas mühas vali tuul, käristas paksu pilverünka, mis seni taevast oli katnud, aegamööda lõhki ja puhastas kuu kahvatutele kiirtele teed. Valgus tungis uudishimulikult põgenejate urkasse, pani mändide okkad nõiduslikult läikima ja külvas metsa kohutavaid varjusid täis. Korraga arvas Villu kaugelt kuiva ja lühikest koera haukumist kuulvat. Ta kuulatas teravalt ja märkas, et haukumine Puidu mõisa poolt ligemale tuli. Sepa nahast käis külm värin läbi. Mai ja Priidu olid tema selja taha astunud. Kõik kolm vahtisid tumma kohkumisega üksteise otsa; kõik 200 kolm olid aru saanud, mis see tähendas: neid aeti jahikoertega taga! «Nüüd ei maksa enam põgeneda,» ütles sepp. «On koerad tõesti meie jälil, siis ei pääse me nende käest
Pilv Quasimodo näol tumenes veel enam. Vahel ilmus sinna küll ka naeratus, aga see oli täis kibedust, lootusetust, sügavat nukrust. Aeg kadus. Vähemalt poolteist tundi oli Quasimodo juba seal püsinud vaevatuna, häbistatuna, teotatuna, peaaegu kividega surnuks pillutuna. Äkki raputas ta uuesti oma köidikuid ja nii meeleheitliku ägedusega, et kogu ehitus värises. Senise kangekaelse vaikimise asemel kostis ta kähisev ja metsik hääl, mis pigemini haukumist kui inimese häält meelde tuletas ja hurjutuste suminast üle käis: «Juua!» 1 2 9 See hädakisa ei äratanud kaugeltki mitte kaastundmust, vaid hoopis tõstis lõbusat tuju treppi ümbritsevas tublis Pariisi lihtrahvas, kes summas koos tol ajal põrmugi vähem julm ja kalk polnud kui see hirmus kerjuste 223 ning hulguste pesakond, millega lugeja juba tuttav on ja mis lihtsalt lihtrahva kõige alama kihi moodustab. Õnnetu ümber oli kuulda ainult irvitusi ta janu üle
kostis laskmine ja kära. Me panime nüüd ka 478 auru peale ja kihutasime nende järele, kuni jõudsime veski juurde; siis ronisime põõsaste vahelt läbi, sinna, kus mu paat oli peidus. Hüppasime paati ja sõudsime kõigest väest jõe keskpaiga poole, ei teinud aga rohkem kära kui hädapärast vaja oli. Siis sõitsime rahulikult ja mõnusasti saarele, kus mu parv oli. Kuulsime kisendamist ja koerte haukumist siin-seal mööda kallast, kuni jõudsime nii kaugele, et hääled järjest nõrgemaks jäid ja kadusid. Kui me parvele läksime, ütlesin ma: «Nüüd, vana Jim, oled jälle vaba mees; ja vean kihla, et sust iialgi enam ei saa orja.» «See oli kangesti tore plaan, Huck. Uhkesti välja mõeldud ja uhkesti tehtud. Keegi ei oska keerulisemat ega toredamat plaani teha.» Meil oli kõigil nii hea meel kui vähegi võib olla; aga Tomil oli kõige parem meel, sest tal oli kuul jalasääres
aru annaks, kes võiks sealt vastata, hakkas ta otseteed läbi padriku minema hääle peale. Aga kui ta jõudis mingisugusele sihile, jäi ta seisatama ja vaatas ühele kui ka teisele poole. ,,Tiiu ja Kadri muidugi," lausus ta siis ja läks edasi. ,,Me mõtlesime, et keegi ära eksinud, ei saa padrikust välja," seletas Tiiu vastuseks venna teretusele. ,,Kust sa siia said?" küsis kümnene Kadri, kes avaldas vähem kohmetust kui paar aastat vanem Tiiu. ,,Kas te öösi koera haukumist ei kuulnud?" küsis Indrek vastu. ,,Ah sa tulid juba öösel!" imestas Kadri. ,,Ei meie kuulnud midagi. Meie Muskat ülepea ei kuule, sest tema ei käi karjas ega kedagi, vahib ainult õueväravas ja lõugab, kui näeb võõrast kas või versta maa tagant. Ja tead, mis Pollaga on?" küsis Kadri nagu suurimat uudist ja tähtsamat sündmust kogu aja jooksul, kus vend linnas elanud. ,,Polla on surnd! Kadus teine talvel äkki ära ja jäigi kadunuks
annaabi.ee 
