Koerade haukumine Referaat Autor: Herman Matis Eek Juhendaja: Aleksandr Popov 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Koerad................................................................................................................3 3. Koerte haukumise põhjused.............................................................................4 4. Kiunumine..........................................................................................................5 5. Haukumise ja kiunumise põhjused..................................................................5 6. Loogika ja haukumine/kiunumine...................................................................5 7. Kokkuvõte........................................................................
küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks
Ajakirjandus mõjuks valvekoera rollis veenvamalt, kui ta tüütu klähvimise või haukumise asemel ka vahel hammustaks Võttes kätte ajalehe ja lugedes kõiki pealkirju, tekib selline ohkama panev tunne. Suurelt, aktraktiivselt ja värviliselt on trükitud sellised mõttetud artikli tutvustused, kui samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar
mõtlema, et Huhuu on tema uus Isand. Kord Huhuu hakkas väljas käima ja varastas turult toidukorvi, milles oli sees juurviljad ja tükki liha. Huhuu hakkas liha kartma ja läks korvi juurest ära. Popi kasutas juhust ja sõi selle liha ära. Liha meenutas talle head Isandat, kes tallegi pidevalt liha tõi. Popi hakkas veelgi rohkem mõtlema, et Huhuu on ta isand. Teisel korral, kui Huhuu läks turule asju varastama, tuli ta koju tänavakoerte käreda haukumise saatel ja ta oli vigastatud. Ta tõmbus nurka ennast ravima. Popi hakkas sellel hetkel Huhuule lähenema. Ühel päeval leidis Huhuu köögist pudeli ja avas selle ning jõi ennast purju ja jäi magama. See meeldis Popile, sest see meenutas talle tema vana Isandat. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid üheskoos ja soojendasid teineteist. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast. Ühel päeval ei
Tsitaadid "/.../ kas haritud koer hakab haukumise asemel "Päevi saab vaene iniimene igal pool näha/.../" (I) määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus kes ammub või hirnub? /.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /..
on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Elupaik ja viis Kõige eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega. Elutseb ka metsades, soodes ja rabades. Suuri metsamassiive väldib
päeva jooksul välja. Ütles, et tal on töö juures ka marssal Mannergeimi koostatud nimekiri kigist Soome sjakooli lpetanutest - seepeale läksid ülekuulajad närvi ja viisid ta kongi tagasi. Taavi läks Lilleküla jaama ja sõitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll. Taavi juab nnelikult Evaldi onu juurde. Alguses hakatakse koerte haukumise peale külas gongi lööma, et märku anda, et vargad/röövlid võivad teel olla, kuid Evaldi onu annab oma kellaga märku, et kik on korras. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike attended, nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse,
REBASE MEELED Meeltest on rebasel kõige enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis isasloomad klähvivad. See sünnib öösel ja on üle ris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra omlagedate põldude küladesse hästi kuulda. Rebase pulmahüüd väljendab igatsust ja rahutust- ärev kile kutse, hoopiski mitte koera haukumise sarnane. Omamoodi ilusanagi kõlab see hääl veebruaris ja märtsis, mil loodus ööhäältega ju muidu nii kitsi on. JOOKSUAEG, POJAD Jooksuaeg on rebasel veebruaa, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Mõnikord pesitsevad nad hoopiski mõnes looduslikus peidikus-kivivares, kaljulõhes või siis hüljatud kaevanduse käigus. Urul on alati mitu sissekäiku. Tiinus kestab 55-65 päeva, mille järel sünnivad pimedad ja tumepruuni pehme karvastikuga kaetud pojad
Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või
Sellise kuumusega aga on põld lõunaks kuiv!" Poiss noogutas ja lippas edasi, kuni kadus küüni nurga taha. Kell oli löömas südapäevatunde ja väljas oli palav. Aiaste talu hoovis ei liikunud ühtegi hingelist, isegi Madise koer Murjam, kes tavaliselt igavusest kas või kärbseid püüdis, lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast. Hirmutab mu lehmi niivisi."
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi
Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane
Kõrvad on väljastpoolt pruunid või mustad. Rebase jäljed näevad metsa all välja nii: Rebase saba: Rebasel on aba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtlemise vahendiks. Saba on pikk ja kohev, eriti talvel. Sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane saba horisontaalselt. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebase levik Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel, Eestis elab umbes 6000 rebast (mõningate andmete järgi 8000). Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levialaga. Ta elab Palearktises ja Nearktises:
pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll. Taavi juab nnelikult Evaldi onu juurde. Alguses hakatakse koerte haukumise peale külas gongi lööma, et märku anda, et vargad/röövlid vivad teel olla, kuid Evaldi onu annab oma kellaga märku, et kik on korras. Varsti läks Taavi Piibu-Eedi kodutallu, mis asus sügaval metsas, snumit viima, et Eedi pääses nnelikult üle lahe, kuid miskipärast Eedi isa hoopis vihastas selle juttu peale ja käskis tal minema minna. Kohe judsid aga kohale 2 metsavenda (Eedi ja Leonard), kes ütlesid, et Taavi on nende ainus veel elus ohvitser ja seega usaldusväärne mees.
midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll. Taavi juab nnelikult Evaldi onu juurde. Alguses hakatakse koerte haukumise peale külas gongi lööma, et märku anda, et vargad/röövlid vivad teel olla, kuid Evaldi onu annab oma kellaga märku, et kik on korras. Varsti läks Taavi Piibu-Eedi kodutallu, mis asus sügaval metsas, snumit viima, et Eedi pääses nnelikult üle lahe, kuid miskipärast Eedi isa hoopis vihastas selle juttu 9 peale ja käskis tal minema minna. Kohe judsid aga kohale 2 metsavenda (Eedi ja
Rroosi elu sool ja tõde on tema jaoks mürkjais vastuoludes ja sadistlikes ihades: ,,R.S. mõtete külmuse põhjuseks on tema ajujää, nende kuivuse põhjuseks tema ajuliiv; tapalavust ammutab ta palavust." Sama teemaga on ühenduses Rroosi Selaviste sisikondlikud nägemused: ,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus osutub Rroosi rahulikult tapetuks, jättes endast järele hunniku konte. Nii vastandab ta maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989) Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab peaaegu sõralikult ajaluulet: ,,Luuletaja, ära aja peale oma ajaluulet!" või mõnitab vennalikult
suhtes allergiline, võib neile teha kaugravi. Metsloomade, loomaaia asukate ja akvaariumielanike puhul on see ainus võimalus. Lemmikloomadele reiki vahendamine kiirendab haavade paranemist teeb nad rahulikumaks aitab üle saada õnnetuse- või operatsioonijärgsest traumast, närvilisusest ja hirmust, vähendab stressi ja leevendab kannatusi lähendab looma ja peremeest, aitab hästi närimise, hammustamise, kratsimise, pideva haukumise ja muude käitumisprobleemide vastu, trööstib surevat looma Skeptikud Ajast aega on igasse uude ideesse alguses suhtutud mõninga kahtlusega. See on täiesti terve nähe. Kaine mõistusega inimene tahab enne uue ettevõtmise alustamist või tõekspidamise omaksvõtmist sellest rohkem reada. Vaevalt, et keegi end hästi tunneb, kui selgub, et ta laskis end kellegi suurtest lubadustest haneks tõmmata. Iga kaine aruga inimene kahtleb imerohtudes ning
79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 2 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. 89. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. 90. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. 91. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile. 92. Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus teineteise järele. 93
Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile. Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus
Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks.
nende telisusesse Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates Rusikas kega ei saa vtta ega ka anda Inimene, kui tal on hea olla, mtleb harva Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda Kannatus pole karistus, kannatus on tagajrg Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ra teise nrkust Meie alguse ja lpu vahel on vaid petlik sekund ks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale Suurtel hingedel on tahe, nrkadel on ainult soovid Mida tehakse lastele, seda teevad nemad hiskonnale Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks vi ahneks - kui sa ise ei lase Kaalu seda, mida eldakse, mitte seda, kes tleb Varanduse vrtus seisneb tema iges kasutamises, mitte suuruses Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mju meile Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus teineteise jrele Me teod ja mtted lbi elu - see me usutunnistus
sobiva hääleaparaadi puudumise tõttu loomadel. Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt: emane šimpans Washoe õppis ära ligi 200 kurttummade žesti, peale selle ta kasutas neid žeste sobivates kontekstides põimis neid omavahel ühte uudsetel viisidel mõistis abstraktseid mõisteid, nt sai aru, et “avatud” käib nii ukse kui ka tikutopsi vms kohta; “koer” seostus nii pekingi paleekoera nägemise kui ka suure koera haukumise kuulmisega jne. Kääbusšimpans Kanzi oli võimeline täitma detailset instruktsioonide seeriat. Kanzit ennast ei oldud muide treenitud; ta õppis väiksena kasutama arvutiklaviatuuri ja suulistest käsklustest aru saama oma võõrasema kõrvalt, keda püüti edutult suhtlema õpetada. Viimane asjaolu demonstreerib ühtlasi tundlike perioodide arvestamise tähtsust õppimisvõimes. Kokkuvõttes: Paljudel loomadel on märkimisväärne suhtlemisvõime (iseasi,
Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll. Taavi juab nnelikult Evaldi onu juurde. Alguses hakatakse koerte haukumise peale külas gongi lööma, et märku anda, et vargad/röövlid vivad teel olla, kuid Evaldi onu annab oma kellaga märku, et kik on korras. Varsti läks Taavi PiibuEedi kodutallu, mis asus sügaval metsas, snumit viima, et Eedi pääses nnelikult üle lahe, kuid miskipärast Eedi isa hoopis vihastas selle juttu peale ja käskis tal minema minna. Kohe judsid aga kohale 2 metsavenda (Eedi ja Leonard), kes ütlesid, et Taavi on nende ainus veel elus
78. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. 79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. 89. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. 90. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. 91. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile. 92. Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus teineteise järele. 93
ikka on üks koer rohkem kui teine. Aga kas see haritud koer salgab sellepärast teise koera ära, et ta on rohkem haritud? Ei, parem nõnda: kas haritud lambakoer hakkab sellepärast linnukoeraks, hagijaks või hurdaks, et ta on haritud? Pidage! Pidage! Ärge vastake, sest küsimus pole veel täielik. Kunagi ei pea vastama, kui küsimus pole täielik, sest kuis sa vastad täielikult, kui küsimus pole täielik. Nii et kuulake õieti: kas haritud koer hakkab haukumise asemel määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, kes ammub või hirnub?" ,,Ei ole," vastas Voitinski naerdes. ,,Jumala eest, ei ole!" piiksus ta. ,,No näete!" hüüdis Slopasev võidurõõmsalt. ,,Kas mul pole õigus? Aga mis teeb inimene, kui ta on haritud? Ma küsin teilt: mis teeb haritud inimene? Haritud inimene hakkab ammuma, hakkab kuke viisil laulma, seda hakkab ta. Meie kõik hakkasime ammuma, kui saime haritud. Sprechen sie deutsch? Parlez vous français
mist on nimetatud surfamiseks ja hiirenupu ühekordset vajutamist klik- kimiseks. Analoogia põhjal peaks esimene neist terminitest tähistama midagi ühekordset (vrd kopsama, sähvama) ja teine midagi korduvat (vrd kopsima, sähvima), aga on just vastupidi. Ehk traditsiooniga kooskõla saavutamiseks peaks need terminid olema vastavalt surfima ja klikkama. (Tüve valik on eraldi teema, onomatopoeetilise klikk -tüve laenamine harjumuspärase klõpsu asemele on umbes sama põhjendatud kui oleks haukumise asendamine gaffimisega.) Liigsete liidete eemaldamine Terminite ökonoomsuse seisukohalt tasuks nad teha nii lühikeseks kui ilma ühemõttelisust vähendamata võimalik. Hea koht selleks on vältida mitmekordseid samatähenduslikke või tähenduseta tuletusliiteid. Hästi on tuntud ringiga kiiresti algusse tagasi jõudev tuletuskäik kohe (määrsõna) → kohene (omadussõna) → koheselt (määrsõna), mille leviku põhjust eriti juuratekstides tuleb ilmselt otsida pigem prestiiži
4111. Inimesed ei tea, mis neile meeldib, kuid neile meeldib, mis nad teavad 4112. Tarkus on teadmine, mis on muutunud inimese osaks 4113. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi 4114. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi 4115. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda 4116. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg 4117. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust 4118. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale 4119. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses 4120. Enesesüüdistusi usutakse alati, enesekiitmisi mitte kunagi 4121. Ükski vihane mees ei pea oma viha ebaõiglaseks 4122. Ela ise oma elu, muidu elab elu Sind 4123. Loll õpib, tark teab isegi 4124. Armastus on teinud ohke enda parimaks tõlgendajaks 4125. Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad 4126. Sa oled ainuke inimene, keda usaldada võid! 4127
annaabi.ee 
