Viimaseks oleksid mardikad, sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub lehtpuude pungadest, suvel rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest. Pesitsemine: Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Mängud toimuvad kevadel ja sügisel, valdab aga ikka kevadine. Paarid püsivad koos kogu haudeperioodi, haub vaid emaslind. Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb aprilli keskpaigas ja pesas on kuni 15 muna. Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitse alla, III kategooriase. Kanakull Levik: Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind.
Laulu alustab põldlõoke varavalges, mõnikord lausa pimedas. Juuli keskpaigas laul vaibub, kuid mõnda isendit võib kuulda laulmas veel septembriski. Vahel imiteerib põldlõoke ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid. Pereelu. Pesa ehitatakse valmis varakult. Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera. Pesa ehitab ja haub ainult emaslind. Aprilli lõpus või mai alguses muneb 35 muna. Haudeperioodi lõpul istub lind pesal väga kindlalt ja lahkub alles siis, kui talle võidakse peale astuda. Suve jooksul võib olla veel teine ja kolmaski pesakond. Toidulaud. Toitu otsib maapinnalt. Kevadel on toiduks putukad, sügise poole sööb lind seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri. Arvukus. Eestis pesitseb 150 350 tuhat paari, Euroopas 40 80 miljonit paari. Suitsupääsuke III kategooria kaitse all arvukust ohustab elupaikade
annaabi.ee 
