(saprolegnioosi) kahjustuse võimalus suurem. Optimaalsel temperatuuril kooruvad vastsed 3,5 kuni 5 päeva pärast KOORUMINE Karpkalavastsed kooruvad, purustades marjakesta sabalöökidega. Vastkoorunu on umbes 5 mm pikkune. Spontaanne koorumine on ajaliselt ebaühtlane. Seepärast kasutatakse koorutamist, st Karpkala embrüonaalne areng koorumise stimuleerimist kas a – viljastatud marjatera; b – blastodermi e looteketta moodustumine; haudeaparaatides vähendatud c – loode ümbritseb rebukotti, moodustunud on pea vee läbivoolul (kuni 0,5 liitrini (näha silmapõieke), selgroog, saba; minutis) või kaussides. Kui d – silmtäppmari (silmad pigmenteerunud); e – koorumine; 20–30 minuti jooksul ei alga f – rebukotiga eelvastne masskoorumist, tuleb taastada endine läbivool. KOOROTUSJÄRGNE AEG Marjast koorunud vastsed jäävad sõltuvalt
vikerforelli omadega. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. Sel puhul pole eesmärgiks kalade võimalikult kiire kasv, vaid loodusesse laskmisel hästi kohanev asustusmaterjal, ja tootmises ei rakendata maksimaalseid asustustihedusi ning kiireimat juurdekasvu tagavaid söötmisreziime. Lõhe ja meriforelli marja inkubeeritakse horisontaalsetes haudeaparaatides. Pärast koorumist lebavad eelvastsed mõne aja haudeaparaadis. Kui nad tõusevad b. ujuma, hakatakse neid sööma õpetama ja viiakse üle klaasplastust basseinidesse. Asustus kalade suurus sõltub palju veetemperatuuridest ja kasvatamise intensiivsusest. Eestis asustatud aastased lõhed on tavaliselt olnud 3040 g, kaheaastased 60100 g raskused, kuid
annaabi.ee 
