Vastavalt öötundide arvule oli kogu allilm jaotatud kaheteistkümnesse ossa. Sattunud Ialu väljade ühte ossa, võis surnu iga ööpäev ühe tunni jooksul palest palgesse näha päikesejumal Rad ja koos teiste surnutega tõmmata tema laeva köit. Seal, Ialu väljadel, tegeles surnu samade asjadega, millega ta oli harjunud oma elus: haris põldu, külvas nisu, lõikas ja peksis vilja. Kuid kõige raskemat tööd põldude niisutamist ei olnud tarvis teha: hauatagustel põldudel on lõpmata palju kanaleid ja nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks
hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aasta sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Hauakambri seintel kujutati stseene lahkunu elust, et ta saaks ka surmajärgsuses oma seisusekohast eluviisi jätkata. (1954. aastal leiti Cheopsi püramiidi juurest pikast süvendist 44 meetri pikkune seedripuust paat. Ilmselt lisati see vaarao rikkustele, et too seda kasutada saaks oma hauatagustel retkedel.) Peale selle kuulusid hauakambrisse kindlasti ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut surmajärgses elus kasulike teadmiste ja loitsudega. Giza püramiidideväljal asuvad veel Chephreni püramiid - kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiid kõrgus 66 m. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks, teisalt tuli ette püramiidide rüüstamisi. Seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhauda. Varakambrini
Vastavalt öötundide arvule oli kogu allilm jaotatud kaheteistkümnesse ossa. Sattunud Ialu väljade ühte ossa, võis surnu iga ööpäev ühe tunni jooksul palest palgesse näha päikesejumal Rad ja koos teiste surnutega tõmmata tema laeva köit. Seal, Ialu väljadel, tegeles surnu samade asjadega, millega ta oli harjunud oma elus: haris põldu, külvas nisu, lõikas ja peksis vilja. Kuid kõige raskemat tööd põldude niisutamist ei olnud tarvis teha: hauatagustel põldudel on lõpmata palju kanaleid ja nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks