Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hauataguseks" - 18 õppematerjali

Mööbli ajalugu
2
docx

Mööbli ajalugu

Rajati endale kindlad elupaigad ja inimestel tekkis kindel vara. Tööd leidisd omale käsitöölised, kes tootsid mööblit ja keraamikat. Esimene teadaolev mööbliese pärineb pildidlt Türgist Catal Hujukist, millel kujutatakse järi ning sellle vanus arvatakse olevat umbes 5000 aastat. Vanimad säilinud mööbliesemed, mis on üsna hästi säilinud pärinevad Egiptuse kuningate hauakambritest, kus pandi kuningatele hauataguseks eluks vajaminevaid asju kaasa. Kuna hauakambrid on suletud ja seal ei ole niiskust, siis on need väga hästi säilinud. Erinevad mööbliesemed Vana-Egiptuse stiilis: Magamistuba: Voodid olid madalad ja jalgadepoole viltu, et oleks mugavam magada. Voodi taga ja ees otsas olid ekstra pehmendused, et mugavam oleks. Magamistoas olid veel kirstud, kapid, kastid kus hoiti riideid ja puhta pesu. Lauad olid kerged ja neid sai kiiresti liigutada ning nad olid nikerdatud elevaniluudgea ja kullaga.

Tehnoloogia → Mööbel
4 allalaadimist
Vana-Egiptuse usuteksti analüüs
2
doc

Vana-Egiptuse usuteksti analüüs

pistrikukujuline Horos. Koos otsisid nad Osirise kehaosad kokku, tegid neist maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu. Osiris otsustas, et tema läheb valitsema allmaailma ja jättis valitsemise Horosele. Järgnes pikk võitlus Horose ja Sethi vahel, kuni jumalad ühise otsusega Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid. Analüüs Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. See oli justkui käitumisreegel elavatele, kuidas inimene hauataguseks eluks ette valmistada. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas saakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid, oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kui patune süda kaalus Maadi üles, langes surnu saagiks "õgijatele", kes ühendasid endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi.

Teoloogia → Usundid ja tekstid
19 allalaadimist
Vena- Egiptus
5
rtf

Vena- Egiptus

debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas. JUMALATE AUSTAMINE Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
EGIPTUSE KUJUTAV KUNST
3
rtf

EGIPTUSE KUJUTAV KUNST

2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
5 allalaadimist
Elu varakeskajal
1
sxw

Elu varakeskajal

kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Renessanss- keskaeg
2
odt

Renessanss + keskaeg

Kordamine kirjanduse kontrolltööks 1. Renessanss, mõiste. Taassünd Keskaeg Renessanss Inimene on patune Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu Eitab antiiki Inimest tuleb arendada Huvitub antiigist, võtab eeskujuks 2. Dante - ,,Jumalik komöödia" 1265 ­ 1321 1

Kirjandus → Kirjandus
102 allalaadimist
Keskaeg ja renessanss kirjanduses
3
doc

Keskaeg ja renessanss kirjanduses

- protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm Renessanss ­ Taassünd Keskaeg Renessanss · Inimene on patune · Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu · Eitab antiiki · Inimest tuleb arendada · Huvitub antiigist, võtab eeskujuks Millal tekkis renessanss? o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood o On elulaad, mida iseloomustavad suured muutused o Itaalia kirjanduses 14

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist
Katoliiklus-ketserlus ja reformatsioon
2
doc

Katoliiklus, ketserlus ja reformatsioon

( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda. Ajapikku tekkisid kirikud ja kloostrid ka maale. Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal. Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma mingil muul viisil kiriku teenistusse. Vaimulike põhiülesanneteks oli oma hinge eest hoolitsemine, pattude andekspalumine ning hauataguseks eluks valmistumine. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast,annetustest või koguduse territooriumilt saadud maksudest. Ajapikku rikastusid kloostrid ja kirikud tänu andamitele ja annetustele. Kodanikele valmistas see pahameelt, sest kõrgemad kirikutegelased hakkasid saadud rikkust nautima ning võimalik, et jumalaaustus jäi teisejärguliseks. Ilmsiks tuli ka fakt, et paljud kirikutegelased olid oma ameti raha eest ostnud

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Tutanhamon
5
doc

Tutanhamon

Ajaloo referaat Triin Erg 6 b klass detsember,2004 Ainult Tutanhamoni hauakamber jäi rüüstamata Vanad egiptlased olid veendunud, et inimese hing saab igavesti elada vaid siis, kui keha säilitada ka pärast surma. Seetõttu surnud mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse, kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Egiptuse geograafiline asend-religioon-kultuur
3
doc

Egiptuse geograafiline asend, religioon, kultuur

Kaitses naisi kehastas inimeste ja lomade viljakust ja edendas tantsu ja muusikat.Saakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale. Püramiid oli vaarao hauakamber. Muumiad pandi sarkofaagi. Kultuur 1. Kiri tekkis 5000 a. Tagasi. Hieroglüüfkiri ehk piltkiri sisaldas pamiselt mõisteid kuid ka konsonantühendeid ­ei sisaldanud vokaale.Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist. 2. Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone. Osati valmistada väga palju erinevaid ravimeid

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Kunstiajalugu-kokkuvõte-esiaeg kuni keskaeg
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
76 allalaadimist
Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
KIRJANDUS ANTIIGIST 19-SAJANDINI AJASTUTE KIRJANDUSE PÕHJALIK ISELOOMUSTUS
9
docx

KIRJANDUS ANTIIGIST 19. SAJANDINI AJASTUTE KIRJANDUSE PÕHJALIK ISELOOMUSTUS

frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad 11.-12. sajand on Euroopa kultuurilise ärkamise ajajärk Välja on kujunenud Euroopa rahvad ja keeled Eurooplasi ühendab ristiusk Jätkuvad vallutus- ja kodusõjad, kuid riigipiirid on stabiilsemad Ristisõjad Linnad, kloostrid, ülikoolid

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
KORDAMISKÜSIMUSED J-Kangilaski-Kunstikultuuri ajalugu-10-klassile lk 7- 89
6
rtf

KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89.

Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 5.Egeuse arhitektuur (Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
Ürgajast Romaani kunstini
6
doc

Ürgajast Romaani kunstini

13. Uusbabülooniale tegi kiire lõpu pärslaste võimas kallaletung. 14. Istari väravate rekonstruktsiooni võib näha Berliini muuseumis. ( Biiklikud muuseumid). 15. Istari värav oli sinine, looma piltidega kaunistatud (külg piltidega) ja nagu ka kõik muu, oli see savist. Väravakaunistused olid ülisuured kaslased. Egiptuse kunst 1. Mastaba on Egiptuse haudehitis ( kõige varasem). 2. Valitsejate surnukehi palsameeriti, sest neid valmistati ette hauataguseks eluks. Neid maeti suurejooneliselt, sest arvati, et nad on jumala asemikud maa peal. 3. Kui Cheopsi püramiid asuks Tallinnas, siis kujutaks seda suure ja võimsana meie linna siluetil. 4. Uue riigi ajal sai Egiptuse pealinnaks Teeba, mille lähistel asub Medinet, Habu lähistel. 5. Tänapäeva Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk pärineb Luksori templi esisest. 6. Püloon on väravaehitis kahest ülespoole ahenevast plokist.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Elust keskaajal
14
docx

Elust keskaajal

Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Esiajast postmodernismini
7
doc

Esiajast postmodernismini

Vana.egiptuse kunst Ühtne egiptuse riik tekkis 2800 a ekr seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuses usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi, seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti ehk surnukeha immutati mitmesuguste vahenditega, mis pidid kõdunemise eest kaitsma., ülikud maeti haudehitistesse, kuhu pandi ka kõik hauataguseks eluks vajalik kaasa. Kõige vanemad hadehitised on mastabad, mis oli pikk, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa see on hauakamber kirstuga., peale seda tulid astmikpüramiidid. Püramiidid hämmastavad siiani oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid nad umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matust kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Seal asub ka 20m kõrgune kaljust välja raiutud sfinks, kellel on

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

7)Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Giza välja asuvad Cheopsi (140m kõrge), Chefrene ja Mykerinose püramiidid. 8)Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidides on käigud ja lõksud, mis pidid kaitsma hauarüüstajate eest. Samuti ka õhukanalid ja hauakambrid vaarao sarkofaagiga. 9)Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega, hilisemad aga inimestega. Uue Riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis?

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
221 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun