KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS
erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted
teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid:
1225- 1880 A.D., lk. 119).
Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja
odavast materjalist helmed, sõrmused, sõled, vahel ka käevõrud ja oimurõngad),
väiksemad tööriistad, erinevad riietuse juurde kuuluvad osad, mündid, tarbeasjad (nõelu,
tuleraudu jm.). Hauapanustel oli peamiselt funktsionaalne tähendus. Esemed olid mõeldud
surnu vajaduste rahuldamiseks.
Matmiskombed on nii kristlikud kui ka ristiusueelse taustaga (kuni 16. sajandini
esineb üksikuid põletusmatuseid). Surnud maeti riietes, mida tõendavad näiteks riiete
metallosad (pandlad, sõled). Surnud maeti keskajast alates pea lääne poole. Lõuna-Eesti
külakalmistute kombestik on väga erinev samaaegse Euroopa ning Liivimaa kombestikust.