Surmajärgne olek tuleb kujundada aga elule võimalikult sarnasena. (Kangilaski 2003: 74) Janson(1995: 167) pakub välja ka erinevaid teooriaid, mis võisid olla just sellise hauakujunduse põhjuseks. Tema ideede lähtekohaks on mõte, et vastupidiselt egiptuse uskumustele arvasid etruskid, et lisaks kehale säilib hauakambris ka surnute hing. Egpitlaste uskumuste järgi aga oli hing vabalt ringiliikuv. Janson pakub välja, et võibolla oligi eluliste rõõmude hauamaalidel kujutamise põhjuseks hirm, et hinged tulevad elavaid kummitama. Rõõmsa ja lõbusa keskkonna loomisega püüti saavutada seda, et hinged jääksidki surnutelinna aladele ega tuleks elavate elusid segama. (Janson 1995: 167) Vaga(1999: 105) on välja toonud, et eriti tänuväärseks uurimisallikaks muudab etruski maalikunsti tõsiasi, et tihtipeale olid maalide autoriks sisserännanud kreeka kunstnikud või püüdsid kohalikud kunstnikud iga
Vaaraod olid päikesejumal Ra lapsed, kuld ja sinine olid mõlemad jumalikud värvused, sinine tähistas egiptlastele tõe värvi, maailmakõiksust ja elu. Taevast jumalat Amun'i kujutatu tihti sinisena, elujumal Khnum istus sinisel troonil, Isise riided olid sinist värvi. Sinine kaitses vaaraosid kurja eest. Sinist kasutati ainult vaaraode kujude ja jooniste juures, nende silmade ja kroonide ning riietuse kaunistamisel. Elujõgi Niilus on ka hauamaalidel sinisena kujutatud. Marduk vana babüloonia jumal, kandis sinist rüüd hõbedaste tähtedega. Ka põhja-germaanlaste jumal Odin kandis sinist rüüd. Muinas Indias kujutatakse Vishnu kehastust Krishnana sinisena. Muinas Kreekas kasutati sinist glazuuri templite ja ehitiste kaunistamisel. Sinine esindas Kreekas peajumal Zeusi ning Roomas Jupiteri. Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse