Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem stsenarist. "Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi" Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu. "Harala elulood" Luulekogu, kus tegemist on väljamõeldud paigaga, koosneb hauakirjadest ehk epitaafidest. Tekib olukord nagu käiksime surnuaias (inimeste elulugu oleks ka nagu kirja pandud kuidagi sinna surnuaeda). Kõik need lood on välja mõeldud ikkagi, mitte päris, aga luuakse dokumentaalsuse idee. Annab edais väheste sõnadega väga palju (head kujundid). Kujundi looja. Luuletus "Peeter Ots" inimsaatus on seal hästi kirjas. Kujutab ka kolhoosi loomist, oli ka 1949 aasta märtsiküüditamine. "Tants ümber aurukatla"
hellust, armastust puhkab mulla all", ,,Las olla maa Sul pehme säng ja katteks kerge muld", ,,Lõppenud on elurännud (elurännak), puhkepaigaks kodumuld", ,,Muld vaikne, sügav süli, Sind kutsus puhkama (varjule)", ,, , , ? ? ?"57, ,, , !"58, ,, "59, ,, "60. Mõnedes venekeelsetes epitaafides personifitseeritakse mulda, kuid käesolev puhkamispaik ei ole siiski võimeline mõista leinajate kaotusevalu: " , "61. Eesti keelsetest hauakirjadest on üsna levinud kodu- või sünnimaale pühendatud epitaafid: ,,Mu isamaa on minu arm, siin tahan puhata. Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa. Su linnud und mull´ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa"; ,,Väsind olen väsind, kallis isamaa. Sinu mullapõues tahaks puhata", mis näitavad uhkust olla maetud kodumaal ning armastust selle mulla vastu. Vene hauakividel sellist traditsiooni autor ei ole märganud. 54 Toidab elavaid ning võtab endale surnuid. 55
annaabi.ee 
