b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal
sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga silmatorkavad ning kaunid. Lisaks meeletult kaunitele hauakambritel, balsameeriti surnukehad selleks, et nad säiliks kauem. Egiptlastel oli minu arvates üks kõige huvitavamaid asju surmajärgse elu juure see, et siseorganid tuli eemaldada selleks, et inimene ei tunneks enam nälga ega janu. Kes küll tänapäeval sellise asja peale enam tuleks? See on üks
Kapitoolium sisaldas akropoliga võrreldes esinduslikke hooneid. Kreeklaste Epidaurose teatrist on tulnud hiljem Rooma keisrite suguvõsa Flaviuste rajatud Colosseum, mis on suhteliselt keerulise ehitus-süsteemiga - Rooma betoon on ümbritsetud tellistest müüriga ning kaetud marmor-voodriga. Kreekast laenati ka Colosseumi sambad: esimesel korrusel doorja, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Etruskid tõid võlvi ladumise oskuse Mesopotaamiast Itaalia aladele, ehitades hauakamberid tombe. Ei roomlased ega kreeklased teinud laibamatuseid, aga võlvi õppisid roomlased laduma, suurepäraseks näiteks on Pont-du-Gard veejuhe, mis juhtis Alpidest vee Rooma linna. Vask- kraane kasutades said vett ka populaarsed saunad ehk termid. Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal
annaabi.ee 
