edasi põlvkonniti. Samasugune protsess toimis ka mitte-eestlastest suurkaupmeeste ja tähtsamate käsitööliste perekondades. Järgnevalt mõningatest maarahva tegevusaladest ehk ametitest, millega maarahvas teenis leiba keskaegses Tallinnas. Üldiselt jäid maarahva kanda lihttööd ja vähem keerulisemad käsitööalad, mida linn ei suutnud välismaise elanikkonnaga täita. Töö pidi tehtud saama ja vajalik tööjõud leiti maarahva seast. Hauakaevajate ning kiviraidurite ja müürseppade töö oli kõige füüsilisem. Kuna kulutatav energiahulk oli töö tegemisel suur, oli neile rae poolt ette nähtud ka suurim toiduratsioon ja õlle kogus. Maarahvast müürsepad osalesid näiteks Tallinna linna kaitsemüüride ehitamisel ja abitöödel. Kiviraidurid raiusid linnamüüri rajamiseks vajalikus mõõdus kive. Puusepad valmistasid mitmesuguseid puuesemeid ja detaile linnaruumis toimunud ehitiste jaoks.
Ramses II poeg Merneptah (1213 1203) pidi tagasi tõrjuma Liibüast lähtuvaid rünnakuid deltale. Järgnes lühike vastuhakkude ja riigipöörete ajajärk, mille lõpetas 20. dünastia rajaja Setnakht. Ramses III (1183 1152) oli viimane võimas Uue riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks mererahvaste sissetungi Aasiast. Järgnenud kuningate ajal (Ramses IV Ramses XI) valitsejate võim nõrgenes, piirdudes peagi vaid Alam- Egiptusega. Kriis sai ilmselt alguse hauakaevajate mässust. Ülem-Egiptust valitsesid tegelikult Amoni ülempreestrid. Ramses XI valitsusajal (1102 1069) tõi see kaasa avaliku konflikti kuninga ja ülempreestri vahel, mille tagajärjel ülempreester Herihor hakkas end ise kuningaks nimetama. Ramses XI surma järel jäi Ülem-Egiptuses võim Amoni ülempreestritele, Alam-Egiptuses võimule tulnud 21. dünastiale allus ainult Niiluse delta. Hiline periood (21. 26. dünastia) 1069 525 Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21
sünnib". Konsul Marcus Tullius Cicero [kikero] (106-43 eKr)- tema vaated eklektilised, mõned vaated skeptikute omad, kuid mõned ka stoitsistlikud. Oli antiikaja väljapaistvaim kõnemees ehk oraator. Kirjutas teose ,,De oratore" (kõnemehest), mis oli käsiraamatuks heaks oraatoriks saajale. Säilinud 57 täielikku Cicero kõnet, nt ,,Süüdistuskõne Catelina vastu"- Catelina tahtis võimu haarata ühiskonna põhjakihi lumpeni (hauakaevajate jne) abil, oli suur kõrtsikakleja. Cicero terminid: CV (Curriculum Vitae), homo novus ehk uus inimene, kelle all Cicero mõtles tõusikut; cui bono- kellele on kasuli, ning harjumuse jõud on suur jne. Lucius Annaeus Seneca jun- filosoof, kuulsa Rooma kirjaniku poeg, isal sama nimega. Oli keiser Nero õpetaja-kasvataja. Keiser Nero negatiivseteks külgedeks oli nartsism (haigaslik eneseimetlemine) ning suurusehullustus (mania krandiosa). Keiser Nero ajal algas varakristlaste tagakiusamine
teened olid sõjalist laadi, tõusis mõjukaks huvigrupiks, ehk sõjalise aristokraatia esiletõus (preesrte kõrval). Uue riigi löpuperioodil (alates 13. saj) olid mittekuninglikust soost ohvitserid jõudnud ka kuninga positsioonile. Kõiks see avaldus ka kuninga positsiooni näitamises. Ka kuningad kujutasid ennast piltidel kaarikusõitjateks, kes sõdivad ja võidavad Kaost. Kolmas muutus oli see, et kaubandussuhted edenesid uue riigi ajal. Ka mingi ereõttevõtluse märke. Mingi hauakaevajate gild oli, kes olid riigi palgal, kuid olid justkui vabad inimesed, võisid riigilt nõuda midagi, streikida jne. Kuigi selle põhjal ei saa migeid suuri jreldusi teha, sest kuninga hauakaevajad siiski eliit-tasemel oskustööiste teema. Välisvaldused uue riigi ajal: Egiptuse pärilussüsteem- kuningal oli haarem, muidu oli 1-1 tavainimestel mehe ja niase suhe. Enamus kuninga haaremist olid ülikute tütred. Hiljem vallutuuste tulemustehna hakkasid sinna tulema ka Aasi avalitsejate tütred
annaabi.ee 
