lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist kasvatust tehakse vabal ajal ning siis räägitakse õpetajale mida sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ebapopulaarsetele töödele: näiteks hauakaevajaks, sõnniku koristajaks või midagi sellist. Aga need kellel on hinded väga head, saadetakse enne suvevaheajale minekut kosmosesse ekskursioonile ning veedavad seal paar päeva ja uurivad teisi planeete samal ajal, kui teised teevad koolitööd.
W. Shakespeare Tragöödia ,,Hamlet" Vasta küsimustele. 1. Loe V vaatuse 1. stseeni ja otsusta, kui vana oli Hamlet. Määra ligikaudne tegevusaeg. Põhjenda. Hamlet on 30 aastat vana, sest hauakaevaja sai hauakaevajaks siis, kui noor Hamlet sündis. Seda ametit on ta pidanud 30 aastat. Tegevus toimub keskaja lõpu poole, sest teoses on erinevad seisused. 2. Miks ütles Hamlet emale nii: ,,Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. Hamlet ütles seda emale nii, sest ema abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Hamleti onuga Claudiusega. Hamlet ei mõistnud, kuidas ema seda kohe peale isa surma teha võis. 3. Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks?
surusid, muusikat omapoolsete lisanditega "rikastada" või teostest olematut avastada püüdsid. Ja nii eelistaski Verdi vokaalselt vähem meisterlikke, ent mänguliselt võimekamaid ning tema kunstitaotlusi õigesti mõistvaid lauljaid. Absurdne seisukoht Verdi vokaalpartiide traumeerivast toimest häälele oli tollal küllaltki levinud ning leidus neidki, kes heliloojat "Rigolettost" ja "Trubaduurist" alates bel canto hauakaevajaks tituleerisid! Et väljendusrikas ja dünaamiline, itaalia rahva hingest võrsunud meloodia alati kindlale mõttele allus, jäi mõnelegi kriitikule ja lauljale lõpuni mõistmata. Kuid see oli vaid osaliselt nii. Juba Verdi kaasajal leidsid tema ooperid võrratuid interpreete, kellele õige pea kümneid ja kümneid ooperitaevas süttinud tähti lisandus. Itaallased M. Battistini, E. Caruso, B. Gigli, T. Gobbi, M. Cebotari, M. Callas, R. Tebaldi, M. del Monaco, G. di Stefano, G. Simionato, R