peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja varjepaiku on külluses) on peamiseks ohuks liiga tiheda ja seetõttu kääbustunud karja tekkimine. Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil.Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis
Soome kogemuste järgi tõstab järelkasvatus 12 cm pikkuseks nende vähkide hinna umbes 5-10 kordseks. 50% suremuse puhul võiks kasum olla 20 marka vähilt! Liiga tihedatest populatsioonidest püütud vähkide suremus võib edasikasvatamisel olla eriti kõrge ja kasv aeglane. Liiga tihedast vähipopulatsioonist saab kergesti püüda ka suguvähke asustusmaterjali tootmise jaoks. Eestis on selliseid tihedaid vähipopulatsioone aga vähe ja nende harvendamiseks asustusmaterjali püüke veel ei tehta. Seda oleks aga teatud juhtudel vaja teha ka meil ja see annaks head asustusmaterjali vähikasvatuse arendamiseks. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades - need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhu
annaabi.ee 
