Eesmärgiks oli EMÜ maade vahelise inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Aastakümnete pikkuse arengu tulemusel kujunes EMÜ maailma üheks mõjukaimaks majanduspiirkonnaks ja ka rahvusvaheliskse organisatsiooniks. Samal ajal laiendati aastal 1957 euroopa karukondlikku tööstuslikku koostööd. Selleks loodi Euroopa Aatomienergiaühenduse, mis sai teoks samuti1958. aastal. Nimeks sai energiaühendus EURATOM. Alates 1965 aastast ühendati Euroopa harukondlik ja majandusülene koostöövõrgustik ühtsesse organisatsioonilissse struktuuri. Eelpool nimetatud ühendustele (EMÜ, ESTÜ, EAEÜ ) kujundati ühine nõukogu ja ühine komisjon ning liidetud ühendusi hakati nimetama Euroopa Ühendusteks, kuigi organisatsioonide ametlikud nimetused (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks. Alates 1992.a. Maastrichti lepingust, millega majanduskoostöö piire laiendati ühtse
3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. Linnaruumi konversioon
59. Eelarve tasakaalustamise võimalused 1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine; 3) riigilaenude, v6lapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt lisavahendeid; 4) paberraha emissioon/sularaha hulga suurendamine; 5) varade müük 60. Riigieelarve tulu -ja kululiigid Tulud kajastatakse sageli tululiikide kaupa ning detailsemalt kasutatakse ka ametkondlikku liigitust näiteks näidatakse tulud allasutuste l6ikes liigitatuna tulu liikide lõikes. Kulud: ametkondlik, harukondlik, majanduslik, ja segaklassifikatsioon 61. Riigieelarve kassatagavara olemus 1) Riigieelarve kassatagavara on eelarve vahenditest moodustatav reserv. mida kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaasta siseselt riigieelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks 2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul ning kassatagavara peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt määratud suurusele 62
Kergetööstuse rahvakomissariaat 1940-1941/ Kergetööstuse ministeerium 1950-57, 1965-88 Ehituse- ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissariaat/ministeerium 1944-1950, Ehitusmaterjalide tööstuse ministeerium 19501957, 1965-1987 Kalatööstuse rahvakomissariaat/ministeerium 1945-1957 Toiduainetetööstuse ministeerium. 1941, 194457, 1965-1985 Majanduse juhtimise väljakutse – harukondlik versus territoriaalne mudel Harukondlik Tootmisharu põhine Kesktasandil tsentraliseeritud või detsentraliseeritud Domineeriv keskuse ja liiduvabariigi suhetes Territoriaalne Rohkem otsustusõigust allapoole 1958-65 Rahvamajandusnõukogud, 1979/85 Agrotööstuskoondis/Agrotööstuskomitee Ettevõtete suurem iseseisvus planeerimisel Rahvamajanduse Nõukogu (RMN) 1957-1965
piiratud majanduslik iseseisvus. näiteks transpordis jäid hinnad Pärast esialgset edu reform sumbus endiselt meelevaldseiks ja ja majandus langes taas partei moonutatuiks, siis olid kõik otsese kontrolli alla. seesugused katsed lõppkokkuvõttes Rahvamajandusnõukogude asemele viljatud. tuli tagasi majanduse juhtimise Energeetika ja sellega harukondlik printsiip, mis tähendas, paralleelselt arendatud et keskvõim ei kavatsenud Eesti põlevkivitööstus laienesid aasta-aas- tööstust enam käsitleda ühe talt. Stalinismiajastu tervikuna, Eesti tööstusena, vaid hüdroenergeetika kampaania heterogeense hulga ettevõtetena, järelkajana oli valminud Narva da Balti ja Eesti soojuselektrijaamade jahu- tusveeks
3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle Neid kujundanud tegurid: 1. Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine 2. Harukondlik planeerimine 3. Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus 4. Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 26 8. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. linnaruumi konversioon
põhjus. (Roose 2002: 81) Protsent tulevasel perioodil käibest meetod on rajatud prognoosimisele, täpsemalt siis piisavalt suurele käibele ehk müügimahule. Selle meetodi alusel planeeritakse reklaamile kaalutluste põhjal leitud protsendimäär tulevasest loodetavast käibest. (Roose 2002:82) Pariteetsust arvestavat meetodit kasutatakse olemas oleva sfäärijaotuse säilitamiseks, et püsida konkurentsis. Meetodi eeliseks on vastavate andmete kättesaadavus (riiklik või harukondlik statistika, ettevõtte aastaaruanded jne). Meetodi puudusteks on enda eripära mittearvestamine, nivelleerumine mingile keskmisele, mitte optimaalsele tasemele, oma eesmärkide ja võimaluste tahtmatu samastamine konkurentide eesmärkide ja võimalustega. (Roose 2002:32-83) Eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv meetod eeldab põhjalikku ja selget ettekujutust reklaamikampaania eesmärkidest, nende saavutamise vahenditest ja teedest ning kõigist kulutustest, mis sellega kaasnevad
seda teostatakse ka administratsiooni faktilise tegevuse üle. Selleks võivad järelevalveorganid nõuda vajalikke andmeid, õiendeid jne., teha rikkumiste kõrvaldamiseks kohustuslikke ettekirjutusi, peatada vastav tegevus, nõuda teatud toiminguid, rakendada haldussanktsioone ja võtta ette muid abinõusid. Erialane järelvalve e harukondlik järelvalve hõlmab nii õiguspärasuse kui ka kvaliteedi järelvalvet. Toimub samuti autonoomselt. 3. Sisekontroll teostatakse institutsiooni enda sees. Hõlmab järgmisi kontrolle: Finantskontroll eelkõige kassa kontroll Organisatsioonikontroll kontrollitakse: Organisatsiooni funktsioneerimist Ülesannete jaotust organisatsioonis
annaabi.ee 
