Võrdleva Poliitika kodutööd
loomisel arutleti ja just tänu sellele võime me Ühendriikide valitsemises
rääkida üsnagi toimivast ning läbimõeldud kontrolli- ja tasakaalumehhanismist.
(Gitelson jt, 1996, lk. 37-41; Lasser, 1996, p. 16) See mehhanism tagab, et igal
võimuharul on võimalus olla teisele harule vastukaaluks ning ühtlasi muudab
selline seotus võimuinstitutsioonid mõnes mõttes üksteisest sõltuvaks. Täpselt
samamoodi suurendab harudevahelist sõltuvust see, et ühiste eesmärkide
elluviimiseks tuleb osata teha koostööd. (Gitelson jt, 1996, lk. 37)
Vaadeldes seda, kuidas võim on kolme haru vahel jaotunud, saab näiteks
ümber lükata üsna laialdaselt levinud müüdi justkui oleks USA president
kõikvõimas. Nimelt, nagu ka eespool öeldud, kontrollib Kongress sageli
presidendi tegevust ja sugugi mitte kõik presidendi soovid ei muutu
automaatselt valitsuspoliitikaks. Eelkõige on presidendi poliitika kujundamise