uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid tõid selle põhjenduseks,et teleskoop ei tööta päris korralikult ja nähtust võis põhjustada kuuvalgus ning ka
tuhat aastat! On leitud ka nn Coso leid, mis oma ehituselt sarnaneb süüteküünlaga andes madala suurusega elektrilööke. Müstilise objekti vanuseks määrati 500 tuhat aastat. Hiinas Baigongis Quinghai provintsis on mäe sees mõistatuslikud rauast torud, mis on juba kivimitega segunenud, mis teeb need torud uskumatult vanaks. Keemilised analüüsid näitavad, et 8% torude koostisest ei ole identifitseeritavad, mis teeb need meie päevade üheks suurimaks mõistatuseks. Hartwigi raamat räägib veel teistest sadadest, nagu enne välja toodud objektidest ja monumentidest, millel pole teaduslikku põhjendust ega midagi. Tagajärjed Mis siis üldsegi muutuks inimeste maailmas, kui me avastame endast arenenumad olendid? Eelkõige muutuks meie maailmavaade, uskumused. Kui tuleb välja, et meid on siia planeedile asustama toonud maavälised kõrgelt arenenud olendid, siis võib ju sama hästi kui kõikidele usunditele vee peale tõmmata
annaabi.ee 
