............................. 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ...................................................................................... 16 4. UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS...................................
Saalihoki Hendry Sadrak 8.B Saalihoki Saalihoki on siseruumides mängitav jäähoki sarnane võistkondlik sportmäng. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport Saalihoki Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest korda saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis korraldati Tsehhis 6.-14. detsembril. Reeglitest Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.
kodunt kaugemale minna See võib olla vabalt või organiseeritult sport Mingi üritusel osalemine Millegi vaatamine Passiivne sporditurism Reisimine spordi jälgimiseks Nõuab reisimist väljapoole töö või kodukohast . See võib olla juhuslik Organiseeritud Näiteks: Riiklikud Rahvusvahelised võistlused, Olümpiamängud, Jalgpallivõistlused jne. Aktiivne sporditurism Reisimine spordis osalemiseks Mitte kommertslik Võistlusega seotud Võimalik ka, et harrastussport Näiteks: Tervisejooks, Suusatamine, Koopamatk, Kanuutamine jne. Spordi turist Individuaalselt või grupina Aktiivivselt või passiivselt võtavad osa Võistlustest või harrastusspordist Viibivad või reisivad Väljaspool oma tava elukeskkonda Aktiivne sporditurism osaleja Tippsportlased Nt : Olümpiamängud, MM, professionaalliigad Tõsised puhkusesportlased Nt:golfarid, lumelaudurid, triatleedid jt..
olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. 1
.................................................................................................................................... 8 SAALIHOKI Saalihoki on siseruumides mängitav võistkondlik sportmäng, mis sarnaneb jäähokile. Mäng toimub 2 kahe- kuni viieliikmelise võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on lüüa pall hokikeppidega vastase väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond võidab. AJALUGU Saalihoki sai alguse koolidest. Saalihoki on nii võistlussport kui ka harrastussport. Suurima populaarsuse on saalihoki saavutanud Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Nii Euroopas kui ka Aasias kasvab järkuvalt saalihoki populaarsus. Maailmameistrivõistlusi saalihokis on peetud 1996.aastast. Meeste ja naiste maailmameistrivõistlusi peetakse vaheldumisi üle aasta. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes nalinurksel väljakul. Väljaku tavapärane suurus on 40m x 20m. Väljakut ümbritseb nurkadega piire, mis on Rahvusvahelise Saalihoki
............................................................................5 -2- SAALIHOKI Sissejuhatus Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik sportmäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglid Pall Saalihoki pall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.1 Väljak Väljaku suurus on 40x20m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50cm kõrgune poord
maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist. Spordi ajalugu · Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. · Spordiga on olnud võimalik tegeleda, kui esmaste eluvajaduste rahuldamisest aega
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit
8.Millised on erinevad tasemed spordi Luud muutuvvad hõredamaks. kirjeldamisel? Sport – mänguline, kehaline või vaimne võistluslik Kopsude elastsus väheneb. tegevus. Hingeldus tekib kergemini. Tasemed: Võistlussport, tervisesport. (tippsport, Millised on meeste ja naiste erinevused nendes harrastussport, saavutussport, rahvasport, tervisesport) võimetes? 9.Mis on vananemise erinevad faasid? Naiste lihasjõu langus vanades väiksem. Kasvufaas, tasakaalu faas, taandumise faas. Luude hõrenemine naistel sagedasem. 10.Millised muutused esinevad vananedes 11.Keha kaalu langetamine. Mida tuleb silmas
aastal eesmärgiga pakkuda noortele võrkpalluritele võimalus ennast tõestada ning viia Eesti võrkpalli meistriliiga klubide arv Tallinnas kaheni, et suurendada seeläbi konkurentsi pealinnas ning tekitada võrkpalli vastu suuremat huvi. Oleme Eesti üks suurimaid ja edukamaid võrkpalliklubisid, kelle eesmärgiks on võrkpalli propageerimine kogu Eestis, samuti noortetöö ja profispordi edendamine. - Esindusmeeskond: SELVER TALLINN - Farmklubi: SELVER / AUDENTES - Harrastussport: VK KRAMP (MEESKOND JA NAISKOND) - Noortesport: AUDENTESE VÕRKPALLIKOOL - Rannavolle: CAPAROLI RANNAVOLLE KESKUS HOOAEG 2007/2008 TULEMUSED: SELVER TALLINN: - Euroopa CEV Cup karikavõistlused V koht - Eesti Karikavõistlused: 1 koht - Schenker League (Eesti-Läti ühisliiga): 1 koht - Eesti Meistrivõistlused: 1 koht SELVER / AUDENTES: - Meeste 1-liiga: 4 koht - Tallinna MV: 4 koht VK KRAMP:
Piirkonna rekreatiivsed tingimused · geograafiline asend · kliima, ilmastik, ökoloogiline keskkond · ajalooliskultuuripärand · infrastruktuur · turism · looduslikud võimalused · loodud võimalused (sisevälis) Erinevad tegevused · sport · liikumisharrastus · aktiviteet · rekreatsioon SPORT 1. võistlussport, tulemussport, saavutussport, profisport ingl. k. sport, soome k. URHEILU 2. harrastussport, tervisesport, rahvasport, kehakultuur ingl. k. sport for all, soome k. LIIKUNTA Rekreatsioon ja sport Rekreatsioon ei ole sport, vaid sport on üks võimalikke rekreatsiooni vorme Rekreatsioon ja turism TURISM Kuni Teise maailmasõjani mõisteti aktiivse turismi all eelkõige inimeste endi poolt organiseeritud sportlikku tegevust: jalgsi, ratta, alpi ja auto matku. See tähendab, et turist pidi reeglina ise reisil füüsiliselt aktiivne olema
Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, on töö autor koostanud küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele. Tänan kõiki õpetajaid, kes aitasid uurumustööd koostada, direktor Tõnu Lonti, õpetaja Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud.
kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomi- tee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; kommentaar: sama mis maakonna spordiliidu kohta. 4) spordiühendus spordi spetsiifi lises valdkonnas (harrastussport, tervises- port, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, vetera- nisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsi- liste isikute ühendus; kommentaar: sama mis maakonna spordiliidu kohta. 5) rahvuslik olümpiakomitee maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühen-
annaabi.ee 
