Alustades kõige lihtsamast ehk lihtkäsiõngest ja lõpetades keerulisemate õngejadadega. Mõned neist vajavad omakorda kalapüügiluba, teised aga mitte. Õngpüüniste algusajaks meie aladel saab pidada kiviaega, millest annavad märku leitud kiviaja luukonksud. Õngepüügil ja õngitsemisel on töönduslik eesmärk (õngejadad), kuid veel olulisemalt on õngitsemine alati olnud sportlik tegevus. Õngpüünised on just olulised ja kõige rohkem kasutatavad harrastuslikus kalapüügis. 23 Kasutatud kirjandus: · V. Korzets, Õngitsemine, kirjastus ,,Kalastaja Raamat", 2001 · J. Elango, H. Lett, Kalastaja Käsiraamat, kirjastus ,,Valgus", 1978 · Eesti Kalandus nr. 8 , Eesti kalandusliidu kuukiri, 1991 · Kalapüügieeskiri , Elektrooniline Riigiteataja, 26.09.09 · Kalapüügiseadus, Elektrooniline Riigiteataja, 26.09.09 · www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09 · http://en
Balti provintsides oli harituimaks seisuseks vaimulikkond, neil pidi olema ülikooliharidus. Saksamaa ülikoolis käimine oli väga kulukas, TÜs käimist said lubada palju enamad. Literaadide seisuse kasv baltisaksa ühiskonnas. Literaatideks nimetati ülikooliharidusega isikuid. Literaadikihti paigutati vaimulikkond, 19.sajandil loeti sinna ka aadlipäritolu isikuid, kes olid käinud ülikoolis ja kes hakkasid ka tegelema teaduslike tegevustega, kas professionaalselt või harrastuslikus korras. Osa vaimulikust seisusest oli kohalikku päritolu, ligi pooled pastoritest oli sisse sõitnud, pärit saksa aladelt. Vaimulikkonna koosseis oli pooleks jagunenud. Suurt kultuurimõju saksa aladelt avaldas suur hulk sisserännanud pastoreid. Valgustusideed levisid isiklikul mõjul ja ka trükimeediumi kaudu. Talurahvakultuuri aluseks oli talurahva kohalik traditsioon, mis oli pikema perioodi jooksul välja kujunenud. Kultuuri mõjutasid esiteks kristlus (peamiselt luterluse ja ka
annaabi.ee 
