Väljakaevamistel on leitud Mükeene kuningate matmispiirkond sinna on maetud ainult ülikud; sadu kuppelhaudu; hauakambrid olid rüüstamata. Üks kamber oli eriti suursugune, mida on hakatud pidama Atreuse hauakambriks. Seal oli hulgaliselt ehteid, kulda, plaattina, hõbedat (kuningas Atreuse aare). Aarete hulgas oli ka kuninga surimask (ehtsast kullast). Seal oli ka naise peaehe, mis pani aluse arvamusele, et ka kuninganna oli sinna maetud. Mükeene linna kaevas välja saksa harrastusarheoloog Schleeman. Mükeene hävis ümberkaudsete rändrahvaste rünnakutes. Uueks keskuseks sai Sparta. Kreeka mütoloogias on Mükeene kohta vaid üks tuntud müüt: legendaarsest kuningast Agamemnonist, kes pöördus tagasi võidukast Trooja sõjast. Kodus ootas teda aga häving. Tema naine Klütaimnestra organiseeris koos oma armukesega Agamemnoni tapmise. Agamemnoni poeg Orestes tappis kättemaksus ema ja tolla kallima. Jumalad panid suguvõsale needuse, et seal
Selles arendas edasi Thomseni kolmeperioodi süsteemi ning rakendas seda Euroopa kohta laiemalt. Sai ka rohkem materjale selle rakendamiseks Põhja-Euroopas. Reisis peaaegu kogu Euroopas ning võrdles sealset materjali. Võrdles seda oma stratigraafilist materjaliga, mis oli saadud Taani turbarabadest ja teistelt aladelt. Ta järeldas, et kogu Euroopa tegi muinasajal läbi kolmeperioodi süsteemi. Prantslane Jacques Boucher de Perthes (17881868). Abbeville tolliametnik ja harrastusarheoloog. Just tänu talle oli põhjust loobuda ideest, et maailm loodi 4004. a. eKr. Ta leidis üheskoos inimeste primitiivseid kivist tööriistu ja väljasurnud loomade luid. See näitas, et inimesed, kes neid tööriistu olid valmistanud, küttisid neid tolleks 7 ajaks juba väljasurnud loomi. 1841. a avaldas ta veenva tõestusmaterjali seose kohta. Väitis, et see osutab inimeste olemasolule juba ammu enne piiblis mainitud veeuputust.
annaabi.ee 
