klassikalises stiilis. See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka ingliskeelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel. Murdmaasuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laskesuusatamine Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalispatriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi.
Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos.
Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga. Kujutava kunsti tähendus oli mitmekesine, sealhulgas ka esteetiline. Näiteks kirjutas üks 12.saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks
.............................. 14 Meeskond.......................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 15 2 Üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi.
(46%) on täiskasvanud ja 214 (54%) noored. Mehi on 378 (95%) ja naisi 20 (5%). Spordikoolides on aga 122 (0,2%) noort meest korvpalli harrastajatena märgitud. Läänemaal elab 27187 elanikku, kellest 9823 on mehed, naised 11891 ja 5474 noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 192 (0,7%), kellest on 123 (64%) täiskasvanut ja 69 (36%) noort, neist mehi 166 (86%) ning naisi 26 (14%). Spordikoolides on korvpalli harrastajateks 38 (0,1%) noort meest. Põlvamaal on elanikke 30692, neist 11321 mehed, 13008 naised ja 6362 on noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 163 (0,5%), kellest on 105 (64%) täiskasvanut, 58 (36%) noort, 134 (82%) meest ja 29 (18%) naist. Spordikoolides on harrastajaid 38 (0,1%), kes kõik on alles noored mehed. 88137 elanikku on Pärnumaal, kellest 31507 mehed, naisi on 38346 ja 18480 noort. 290 (0,3%) harrastajat on spordiklubides kokku, kellest 97 (33%) täiskasvanud ja 193 (67%) on
saavutamiseks (ERL,Harrastussport). Eesti Ratsaspordi Liidu harrastaja määratluse järgi peetakse harrastajaks vähemalt 22-aastast ratsanikku, kes ei ole professionaalne treener ega ratsastaja. Harrastaja pole osalenud viimase 5 aasta jooksul kõrgemal tasemel kui harrastussportlasele lubatud. Harrastajal on saavutussportlasega võrreldes raskem saavutada õiget tunnet hobuse seljas, kuna üldjuhul on harrastajateks inimesed, kes käivad ratsutamas vabal töövälisel ajal mõned korrad nädalas (4-5 korda) ning sageli jagades mõne teise ratsanikuga ühte ja sama hobust (Kiilo, 2013). Tihtipeale sõidetakse üldse ratsakooli hobusega, kes on mitme ratsaniku sõita. Samas on paljudel harrastajatel oma hobune, kes vajab pühendumist ratsutamisele sest hobune vajab palju vaeva ja jaksu töö kõrvalt tegelemiseks. Iga tõelise ratsutamisfänni ja hobusesõbra suurimaks unistuseks on oma
tutvustada inimestele, mida kunagi sealne rahvas mõtles ja uskus. 2. REKLAAMIS. Nõiad ja sensitiivid reklaamivad pidevalt enda valmistatud tooteid ja tegelikult inimesed usuvad neisse ning ostavad meelsasti. (Nt Marilyn Kerro ning tema raamat ja pood Tallinnas). Vahe on selles, et kui kunagi olid nõiad (ja targad) elu loomulik osa (suheldes kurjade vaimudega, tehes ravijooke jne) ja kõik uskusid neid, siis praegu nimetataks nõidu pigem kui alternatiivmeditsiini harrastajateks. 3. MEEDIAS. Äärmiselt levinud on horoskoobid. Neid võib leida peaaegu igast ajalehe- ja ajakirjaväljaandest (,,Postimehest" ,,Buduaarini") ning inimesed loevad neid hea meelega. Kui varasemalt võis olla tähtede lugemisega palju rohkem kaalul (nt viljasaagi heaolu ennustamine), siis praegu keskendutakse pigem väiksematele probleemidele, nagu mida mingil päeval teha tohiks või mitte. Sellel on jällegi rohkem meelelahutuslik funktsioon. 11
Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga. Kujutava kunsti tähendus oli mitmekesine, sealhulgas ka esteetiline. Näiteks kirjutas üks 12.saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine.
haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas. Kreeka ja ladina keelte kõrval on mõnel juhul juba kasutatud ka eesti keelt. Ajavahemikust 1637-1721 on säilinud üle paarikümne eestikeelse juhuluuletuse. Peamisteks luule harrastajateks olid enamasti vaimulikud või sellele elukutsele valmistuvad üliõpilased, kuid kui vaimulik kirjasõnapidas vähemalt kuulajana silmas eesti rahvast, siis tekkiv ilmalik luule oli mõeldud väheste eranditega ainult härrastele. 1630-ndatel sattus mõnelgi korral siia saksa luuletaja Paul Fleming, kes innustas kohalikke sõnaseppi, tema ümber moodustus Saksamaa moe järgi lamburiring harrastusluuletajatest
annaabi.ee 
