loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres
säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid.
Elati arvatavasti koonusekujulistes püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade, puukoorte ja mätastega. Suhteliselt väiksed tööriistad valmistati tulekivist.Uuritsate abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. Kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega, lihvitud üksnes teraosalt. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Kalapüügiks kasutati ahinguid, luust õngekonkse. Veeloomi kütiti harpuunidega. Tähtsal kohal oli jaht. Kütiti esmajoones põtru, aga ka kopraid. Kammkeraamika kultuur 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Elanikke seostatakse varaste soome-ugri hõimudega. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? põhja ja idarannik 4) Mis keelt nad rääkisid? soome-ugri keelt 5) Millisesse rassi kuulusid?
Kunda kultuuris kasutati luid ja sarvi, millest valmistati erinevaid töö-ja tarbeesemeid. Näiteks ahingutega püüti kalu. Toruluudest valmistatud jäätuuradega raiuti jäässe auke, et 1 ka talvisel ajal kalastada. Mesoliitikumi teisel poolel võeti kasutusele luust õngekonksud ning mõnel pool kasutati kalastamiseks isegi algelisi võrke. Harpuunidega kütiti veeloomi näiteks hülgeid ja kopraid. Kiviajal valmistati tööriistasid peamiselt kivist, luust, sarvest ja puidust. Tänaseni pole säilinud sarvest ja puidust tööriistade leide, sest antud materjalid hävinevad kergesti. Kõige rohkem on säilinud kivist tööriistad. Tööriistade valmistamiseks kasutati erinevaid kivimeid- olenevalt kivimite saadavusest ja omadustest. Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, sest ta oli kõva ja hästi töödeldav.
Kasutati vibusid, odasid ja pistodasid. Odasid valmistati põhiliselt suurte loomade toruluudest. Kindel koht igapäevasel toidulaual oli mitmesugustel juurikatel, seentel ja marjadel. Kalastuse roll on mesoliitikumis järk-järgult kasvanud. Püük sõltus erinevate kalaliikide parimast püügiajast. Kala püüti õngede ja ahingutega, kuid suurem osa saagist saadi kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil. Hilises mesoliitikumis kujunes välja hülgepüük, neid püüti harpuunidega. Keskmise kiviaja inimesed elasid Eesti alal suhteliselt väikestes rühmades. Hakati elama aastaringsetes emakülades, sealt lahkusid vaid osa kogukonna liikmed hooajalisteks püükideks. Kogukondades kehtisid tavad ja tööjaotus. Tavaõigus sätestas abielud ja arvatavasti olid need kogukonnasiseselt keelatud. Ilmselt just naiste kosimine naaberkogukondadest nn eksogaamilised abielud olid üheks laiemaid alasid ühendavaks
hülgepüük, kus vähemalt mingil osal aastast elatati end mereimetajate lihast. Eesti aladelt on leitud viigri luid. Nad on kuni pooleteise meetri pikkused ja 50-60 kg raskused arktilised mereimetajad, kes rändasid massiliselt rannaäärsetesse vetesse jääpankadele poegima. Arvata on, et neid kütiti sel ajal, mil nii hülgepojad kui ka nende emad olid suhteliselt kergeks saagiks. Hülgeid ilmselt kütiti mitmel erineval viisil. Üheks küttimisviisiks oli harpuunidega, mis olid valmistatud suurte loomade luudest. Põlluharimine Jääaja-järgne kliima soojenemine mõjutas loodust ning mitmete algviljade kasvupind suurenes. Ajapikku kujunes korilusest välja maaharimine. Eesti alalt pärinevad esimesed maaviljeluse märgid kammkeraamika kultuuride ajast. Vanim kaera õietolm, mida on leitud Põhja- ja Lääne-Eestist, pärineb umbes 4000 aastast eKr. Teised teraviljade õietolmud pärinevad hilisemast ajast.
annaabi.ee 
