ent tema esimeses suurvomis on tunda rohkem Richard Straussi mõju. Looming 3 perioodi. Bartoki loomingut iseloomustab 3 üldist tunnusjoont: polüfooniline faktuur, meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Varajane loomeperiood Ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss"(1911) ja klaveripala ,,Allegro barbaro" (1911). ,,Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina, agressiivsed rütmid ja kõmisevad fortissimod. NÄIDE: http://www.youtube.com/watch?v=Q3NQvDTpbqw&feature=related ,,Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmulugusid pajatatud. Bartoki ooperis saab aga muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse. Lavateost ei saatnud esialgu kuigi suur tähelepanu. Ballett ,,Puust prints" (1917) oli märksa edukam ning tänu balleti menule lavastati 1918. a ka ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss"
rahvaviiside uurimisega. LOOMING Varajane loomeperiood Bartoki isikupärase, folkloorsete elementidega rikastatud stiili varaseimaks näiteks peetakse tema 1. keelpillikvartetti (1908). Kolm aastat hiljem kirjutas ta aga kaks heliteost- ooperi "Hertsog Sinihae loss" ja klaveripala "Allegro Barbaro" (mõlemad 1911)-, mis kindlustasid talle juba rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia,- ja harmooniainstrumendina. Pala pole küll pikk, kuid selle agressiivsed rütmid ning kõmisevad fortissimo`d õigustavad täielikult pealkirja. Teos pelvis kohe Budapesti konserdipubliku kui ka kriitikute teravdatud tähelepanu. Ühevaatuseline ooper "Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmujutte räägitud. Bartoki ooperis saab aga Charles Perraulti muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse
Looming Varajane loomeperiood Bartóki isikupäraste, folkloorsete elementidega rikastatud stiili varaseimaks näiteks peetakse tema 1. keelpillikvartetti (1908). Kolm aastat hiljem (1911) kirjutas ta ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" ja klaveripala "Allegro barbaro", mis kindlustasid talle rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina. Ühevaatuselise ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" muusikas ja ideestikus on märgata ekspressionistlikke tendentse. Esmalavastuseni jõudis see alles 1918. aastal. 1917. aastal kirjutatud balleti "Puust prints" helikeeles on märgata hoopis impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine periood