kaugusel ees asuvast jalast). Parema jala üles viskamine (vasak jalg tõukab) · Eelmine harjutus, kuid abistaja võtab jalast kinni. Teise jala toob sooritaja ise juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla Kätelseisu õpetamise järjekord 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetada käed maha (umbes sammu kaugusele ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis 2. Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast. Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina Sild Silla sooritamiseks võib rakendada mitmesuguseid lähteasendeid, nagu põlvitus, harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea)
Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel on rulluv liigutus pöialt kannale, laskumine kükki, kõverdusega põlveliigesest, käed ees-ülal- kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit. Vajadusel seisab abistaja hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja vastu, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Tähelepanu tuleks pöörata, et käte tõuge ei hilineks. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist.
................................................................................ 4 1.4 Lennufaasid.......................................................................................................................5 1.5 Maandumine......................................................................................................................5 2 HARKHÜPE............................................................................................................................6 2.1 Abistamine........................................................................................................................ 6 3 1 TEHNIKA ALUSED 1.1 Hoojooks Hoojooksu pikkus on individuaalne, kuid hoojooks peab olema võimalikult optimaalne. Meetrites võiks see olla 16-25 sammu ja ka hoojooksu pikkus peab olema ühtlane. Hoojooksu maa välja mõõtmiseks on otstarbekas mõõta kinniste sammudega
punkti. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B- kohtunikekogu määrab harjutuste täitmise, tehnika ja kompositsiooni vead ning kinnitab B-hinde. B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B-hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahu¬tatakse B-hinne. Juhul, kui kõik erinõudmised on täidetud, hinnatakse vabaharjutust, toeng-hooglemist ning rõngastel, rööbaspuudel ja kangil sooritatud harjutusi alates 8,80 punktist. D-, E-, Super-E- ja S-elementide ning nende ühendite veatu esitamise eest on võimalik koguda 1,20 boonuspunkti ning saada lõpphindeks 10,0. (eok.ee, 2013) Raskusastmed Elemendid on jaotatud raskusastmeteks järgmiselt: A-, B-, C-, D-, E-, Super-E- ja S-elemendid. Kõige kergemad on A-elemendid, kõige raskemad Super-E-elemendid. Vabaharjutuses, toenghooglemises, rõngastel, rööbaspuudel ja kangil peavad olema täidetud järgmiste raskusastmetega elemendid
enne võist- luse algust.Latti tõstetakse tavaliselt 5 cm kaupa.Latti võib tõsta ka 1 cm kaupa,kui võistlema on jäänud üks võistleja.Iga võistleja võib alustada hüppamist ükskõik mis kõrguselt,teatades registreerimisel on alg- kõrguse,mida on õigus ka võistluse käigus muuta.Iga kõrguse ületamiseks on 3 katset. Võistluse käigus võib võistleja jätta mõned kõrgused vahele või sooritada ebaõnnestunud katsetest üle- jäänud katsed teisel kõrgusel.Kolme järjest ebaõnnestunud katse korral langeb võistleja võistlusest välja.Võistlusprotokollis märgitakse katseid leppemärkidega: õnnestunud katse 0,ebaõnnestunud katse x,vahelejäänud katse -. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks,kui võistleja sooritas äratõuke mõlema jalaga,ajas lati maha või puudu-
Tagada opitmaalne jalalöökide tempo ja liikuga rütmis: allalöök kiirem Muuta liikumise trajektoori nii , et viimased jalalöögid kindlustavad õige väljumissügavuse esimese tõmbe alustamiseks. Hoiduda käte ja õlgade vibutamisest üles-alla. Alustada natukene väiksema amplituudiga teravamate jalalöökidega nig liigu edasi jõulisemate ja tugevamatega lõpus. Kontrollida jalalöökide tempot topeltlöökide arvuga ja sooritada viimased jalalöögid maksimaalse impulsiga. ( R. Haljand 2007: 150) 9 Väljumistõmmete alguse asendi nõuanded: Kere ja puusad vahetult veepiiri all, pea käte vahel Jalad delfiinilöögi algasendis, põlvedest veidi kõverdatud. Käed ette sirutatud. ( R. Haljand 2007: 150) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Esimese väljumistõmbe algus ajasta delfiinitaolise jalalöögi algusega.
Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja. Hüppaja tasakaalu selgitab ilmekalt see, kuidas on sooritatud õhulend ja maandumine koos sirutusega. 2. Analüüsi tunnis sooritatud harjutusi ja nende õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid? Hoojooksu veaks võib osutuda sellele õige pikkuse leidmine
Soovitus: harjutada korduvalt ainult ristsammu sooritamist, rõhutades pärast korralikku jalgade kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul
Mis on ringtreening? Ringtreenig- harjutused on jaotatud nn " jaamadesse" Igat harjutust soorita 30-45 sekundit, seejärel liigu järgmise harjutuse juurde. Harjutuste vahel puhkepause ei ole. Pärast kõikide harjutuste tegemist puhka 1-2 minutit. Vastavalt treenituse astmele ja enesetundele korda harjutusi 2-4 korda. Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad j
Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt.
Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] Andrus Veerpalu saavutused Sündinud 8. veebruar 1971 Olümpiamängud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika
koormusega. Ringmeetodi kasutamine võimaldab korrata ja kinnistada varem õpitud elementide tehnikat, arendada kehalisi võimeid, kasvatada õpilastes iseseisvust ja arendada õpilase loovust. Ringmeetodit kasutatakse reeglina tunni põhiosas. RINGMEETODIL ON MITMEID VARIANTE. Peamised neist on järgmised: Harjutuste sooritamine voolavalt: Rühm teeb ühes kohas samu harjutusi ning liigub järgmisesse paika koos kui harjutus on sooritatud. Harjutuste sooritamine jaamades: Harjutused on eelnevalt teada. Õpilased on erinevates jaamades ning sooritavad seal harjutuse. Kui harjutus sooritatud liigub igaüks järgmisesse jaama. Tavaliselt treeneri märguande peale. Harjutusi jaamades sooritatakse tavaliselt: a) mingi arv korduseid b) mingi kindel aeg Ning vastavalt sellele liigutakse järgmisesse jaama, kas iseseisvalt, kui on harjutuse korduste arv täis, või treeneri märguande peale.
teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend peab olema voolujooneline, hingamine õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev (suu ja nina kaudu).Veepiir kulgeb otsmikul, juuste joonel. Jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole. Tavaliselt 6 löögiline, kuid vahel ka 2 ja 4 löögiline. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all. Käelaba peab olema suunatud jalgade poole ja sõrmed peavad olema keha keskjoonel. Tõuke faasis paindub küünarliiges vastu külge ja käsi sirutub. Käelaba tuleb suruda kiirendavalt taha, küünarnukk vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev
poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega. Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa. Ujuja peab pöörduma
mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt õigesti ja keskendunult lugematute korduste kaudu võib teha mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne treening: mängija visualiseerib 3 kuni 5 minuti jooksul õnnestunud viset, selle vormi, tunnetust ja ka näiteks korvivõrgu sahinat.
tühjale kohale, pöördega ründelöögid on taktikaliste ülesannete lahendamisel konkreetsetes mänguolukordades, eristatakse keha käe ja randmepöördega ründelööke Kehapöördega ründelöök- hoojooks ja üleshüpe on analoogiline, erinevus on lennufaasis kus äratõuget teeb mängija õhus kehapöörde kas vasakule või paremale, vasakule lüües tuleb pall lasta kehast mööda, teha õhus kehapööre vasakule ja sooritada ründelöök otselöögi tehnikaga, paremale lüües tuleb pall jätta endast paremale, teha õhus kehapööre paremale Käepöördega ründelöök- erinevus on palli tabamises, sooritades käepöördega ründelöögi paremale siis mängija on kehaga otse võrgu poole, peab ranne katma vasakult küljelt, suunates löögi paremale ja löögikäsi palli veidi saatma, löögi korral vasakule peab ranne katma palli
Hüpitsakavas on 12st kehaelementi. Nendes 8 peavad olema hüpped, allesjäänud 5 elementi saab võimleja ise valida. Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Sellest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida. Palli puhul on oluline sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasku käega. Rõngakava on tehtud 12st kehaelemendist. Need peavad olema pöörded, tasakaalu, hüppe ja painduvuselemendid. Need võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lindi kava esitamiselt peab silmas pidama, et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava olema 8 pööret ehk tuuri. Lint peab olema kava vältel võrdselt vasakus ja paremas käes. Kurikakava koosneb 12st kehaelemendist
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale,
........................................ 11 SISSEJUHATUS Sihtvõimlemine on vajaliku võime arendamine selleks sobivate võimlemisharjutustega. Sihtvõimlemise eesmärgiks on arendada võimekust kindla eesmärgiga. Eesmärgiks võib olla mingil spordialal tulemuste parandamine (näiteks jalgpall) või mõne üldise kehalise võimekuse arendamine (näiteks lülisamba liikuvus). Kätelseis on akrobaatika üks põhielemente. Õige kätelseis aitab tunnetada, kuidas paljusid harjutusi õigesti sooritada. Seepärast peab seda õppima põhjalikult. Enne kätelseisu korrektset 2 sooritamist on vaja arendada painduvust, tugevust ja osavust. Käesoleva referaadi eesmärk on välja tuua erinevaid võimlemisharjutusi algajale kätelseisu arendamiseks. Referaadis antakse esmalt lühike ülevaade kätelseisu poosist ja seejärel tuuakse välja harjutused kätelseisu treenimiseks
jalaliigutus tingimata meenutama lööki. Esmalt tuleb jalg enne lööki kergelt põlvest painutada, seliliasendus tuleb rõhutada lööki üles, rinnuliasendis lööki alla. Pöiad on löögi sooritamisel lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist seliliasendis, nii saab laps ise oma liigutusi jälgida. Lapsel tuleks istuda madalas vees ning teha jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb, et varbad ulatuksid veepinnani ja põlved ei tuleks liiga palju veest välja. Käte liikumine on vahelduv. Teisisõnu : kui üks käsi on vee all tõuget tegemas, on teine juba pinna peal valmis uueks tõukeks. Kätetõmbed kindlustavad kiire edasiliikumise. Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine.
Need omadused peavad säilima erinevais asendeis: seistes, isteasendis, painutusega piruetis ja pääsukeseasendis ehks rõhtseisus. On olemas 3 tõõpi piruette: vintpiruett, lendav piruett ja piruettide kombinatsioon. Hüpped Neid on 6, enamasti esitatakse kahe- või kolmekordsetena, ning need kuuluvad lahutamatult iluuisutamise juurde. Neist on axel kõige raskem. Axel: Selle lõi Norra uisutaja Axel Paulsen 1882. Taoline hüpe nõuab erakordset täpsust, seda võib sooritada ühe-, kahe- või kolmekordselt. Iluuisutaja alustab hüpet näoga ettepoole Salchow: Selle lõi 1909. a kümnekordne maailmameister Ulrich Salchow. Tegemist on komplekshõppega, mis nõuab nii täpsust kui head tasakaalu, ning seda võib sooritada nii ühe- , kahe- kui kolmekordse hõppena. Uisutaja võtab hoogu selg ees. Flip: Tegemist on salchow'iga , mis sooritatakse sakitõukelt. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas
Kiirust tuleks arendada maksimaalse kiirusega tegevusel kuni 5-sekundiliste harjutustega (jooks allatuult, 35° kallakuga mäest alla, teate- ja etteandejooksud jms) ja ilma pidurduseta. Kiirust ei arendata edasi-tagasi jooksudega. Kiiruse arendamine vajab puhanud lihast, seega joosta pigem vähem, kuid lõdvalt ja kiiresti. (5) Sprinteri kui kõige tüüpilisema kiirusala esindaja seisukohast oleks nähtavasti kõige mitmekülgsemateks ja mõjuvamateks vahenditeks õigesti sooritatud kiirendusjooksud. Kiirendusjooksudel tuleb arvestada: 1) sujuvat kiiruse tõstmist aeglasest kuni maksimaalseni, 2) kiiruse tunnetamiseks tuleb rõhutada eelkõige maksimaalse sammusagedusega osa kiirendusjooksus, 3) maksimaalse kiiruse ja sammusagedusega kiirenduse osa pikendamist järk- järgult seoses treenituse tõusuga, 4) sujuvat kiiruse langust pärast maksimaalse kiirusega osa, 5) head lõdvestatust, 6) küllaldast puhkus jooksude vahel.
vahelejäetud hüppeid tähistatakse vastavalt leppemärkidega x ja -. Lõplik paremusjärjestus määratakse finaalist osavõtnud võistlejate vahel parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest. Kui kahe või enama võistleja parim tulemus on võrdne, saab parema koha võistleja, kelle paremuselt järgmine hüpe oli (kõigist kuuest katsest) oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüpper ei tohi lähteasendis ulatuda kinganinad üle mõõtejoone. Äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget kahelt jalalt maanduda ükskõik kummale jalale, sooritada sellega äratõuge, maanduda teisele jalale, teha sellega äratõuge ja lõpetada hüpe maandumisega kastis. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks, kui kaks viimast hüpet sooritatakse äratõukega ühelt ja samalt jalalt. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS: Iga kvalifikatsioonivõistluse läbinud sportlane sooritab loosi järjekorras 3 hüpet. Iga hüppe
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide omandamisele. 1.2. Jõukohasus. Õpetaja peab oma õpilaste võimekust hästi tundma: kui vanad nad on, mida on varem õpitud ja omandatud. Lähtudes sellest ja õpilaste individuaalsetest võimetest ning õppeprogrammist, peab õpetaja püüdma valida ja järjestada õppematerjali loogilisse, jõukohasesse ritta. 1.3. Süstemaatilisus. Oskuse ja vilumise tekkeks on vaja harjutust sooritada õigesti piisavalt pika perioodi vältel küllaldane arv kordi ja ilma suuremate vahedeta. Vilumuseni ei jõua, kui harjutatakse ainult ühes tunnis näit. 100 korda või nädalase vahega 2 x 50 korda. 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus on uue õppimiseks ja vilumuse tekkeks hädavajalikud eeldused. Õppustel aitavad neid luua mitmekesisis, mängulisus ja võistluslikkus. Mitmekesisuse loomise võimalused nii ühes kui mitmes tunnis on: uue õppimine ja vana
aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M. Häyrinen jt., 2004). Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli blokeerimisele; tutvustada sulustamise taktikat, ning julgestamist ja kaitsemängu erinevaid süsteeme; anda teadmisi blokeerimise treenimiseks. 3 1.VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG Mängu mõtles välja William G. Morgan (1870-1942), USA Massaschusettsi osariigi Holyoke
ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel. Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub, käelaba suruda kiirendavalt taha, küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on
Nendest 8 peavad olema hüpped, ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida. Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Need peavad olema hüpped, pöörded, tasakaalud ja painduvuselemendid, mis võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Vahendi käsitsemisel on olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega. Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise vabalt valida. Vahendi käsitsemisel on oluline, et pall oleks pidevas liikumises. Kui element sooritatakse palli staatilislt käes hoides, siis see element ei kuulu hindamisele. Vahend peab olema koguaeg liikumises. Palliga sooritatakse erinevaid viskeid ja püüdeid nii käega kui ka teiste kehaosadega (nt. jalaga),
Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi Jooks, käte hood ja käte ringid ette/taha 8+8+8 Sirged käed! Jooks aeglustavas tempos kuni seisma jäämiseni 2 ringi Põlveringid poolkükis 8+8 Sooritada sisse ja väljapoole TUNNI PÕHIOSA 40 minutit Harjutuse Korduste Metoodilise Harjutuse kirjeldused d märkused toime arv
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina k
nöörid, korgid) saab arendada sõrmede osavust ja peenmotoorikat;7.Teatud suuremõõtmelised ühisosa loomine 7. NIMETA SISU JA ÜLESANNETE POOLEST ERINEVAID LIIKUMISTEGEVUSE TUNDE? vahendid (langevari, ujumisnuudel, pikk nöör ) võimaldavad sooritada erinevaid harjutusi üheskoos 1.Tegevus, kus tähelepanu pööratakse uute harjutuste tutvustamisele ja õpetamisele; 2) Tegevus varem grupis ja arendada koostöö oskust. 17. MILLEGA PEAB ÕPETAJA ARVESTAMA, KASUTADES ÜLDARENDAVATE HARJUTUSTE
piiratumad. 2. harjutused on sobivad igale vanusele 3. kummilintidega harjutamine on lihtne, odav ja mugav 4. harjutamine kummilintidega vajab vähe ruumi, 5. kummilindi võib kõikjale kaasa võtta, harjutada võib kodus, treeningsaalis, hotellis, tööl, staadionil, rannas jm 6. harjutamine kummilintidega ei kahjusta selga 7. kummilintidega võib sooritada nii jõu - kui venitusharjutusi 8. harjutuste valik kummilintidega on väga lai. Enne harjutama hakkamist pea nõu oma arstiga, kui esineb - kõrge vererõhk või mõni muu südamehaigus - liigesed valutavad või oled vigastatud - ülekaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
