suuda``. (Neuhaus 2001:152) Peamiselt kasutatakse amfetamiinirühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon või dl-amfiinisulfaate, millel on kahtlemata otsene mõju närvierutuse ülekandeainetele (neurotransmitteritele) nagu näiteks dopamiinile. (Neuhaus 2001:153) Hüperaktiivsuse raviks on ka erinevaid teraapiaid: Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Ravipedagoogiline harjutusteraapia Psühhomotoorika 10 Kokkuvõte Tänu referaadile, sain teada, mis on hüperaktiivsus, kuidas seda kutsutakse ning kuidas oleks õige käituda. Nagu ikka vajavad lapsed tähelepanu ja armastust, selle häirega lapsed lihtsalt natuke rohkem. Kuid miski ei ole võimatu, kindlad piirid ja kindel rutiin abistavad palju, peab jätkuma jõudu, et seda päevast päeva järgida. Samuti sain aru, et hüperaktiivsuse peab kindlaks määrama arst, kui lasteaiast öeldakse, et laps on
üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 3. 5. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima. Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega. Tihti peale võivad nad unustada ka oma mängukaaslaste nimed. 3. 6. RAVIPEDAGOOGILINE HARJUTUSTERAAPIA 3. 7. PSÜHHOMOTOORIKA 13 KOKKUVÕTE Referaadis uurisime aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, kuid peamiselt peatusime hüperaktiivsuse juures. Selle referaadi koostamine kujunes väga huvitavaks kuna saime teada palju uut ja huvitavat peamiselt hüperaktiivsuse kohta. Hüperaktiivsusega kaasnevad inimeste omavahelised probleemid, raskuseid lähedaste suhete