Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936. Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka
Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936.
4050ndatel aastatel hakkas Jaapani karate eralduma Okinawa omast. Sellel oli peagi rohkem harrastajaid Jaapanis, kui emamaal Okinawal. Sõja algul kuulus kolmandik Jaapani ülikoolide karateklubidest nelja suuremasse stiili. Jaapani budalade pea maja eeldas koolkondadelt nimesid ja iseloomullikke jooni. Sündis lugematu hulk karatestiile. Teise Maailmasõja algul hakati karated õpetama ka Jaapani sõduritele. Suurem osa Shtkankooli õpilastest kutsuti teenima. Funakoshi harjutussaal pommitati puruks ja tänapäeva karate tehnilist külge tugevalt mõjutanud Yoshitaka Funakoshi suri tuberkuloosi. Pärast sõda, aastal 1945, keelas kindral Mac Arthuri sõjavalitsus karate ja muude võitluskunstide harjutamise. Karate harjutamise keeld kestis kolm aastat. Pärast keeldu tõusis karate uuesti vähehaaval jalule. Kaheksakümneaastane Funakoshi koos abilistega demonstreeris ala Ameerika sõjalenduritele. Huvi karate vastu oli suur. Jaapani Karateliit moodustati aastal 1955