Kasvatussüsteemis räägitakse reeglitest,normidest kinnipidamisest ja distsipliinist kui mõeldakse karistamist ning korralikku käitumist. Lapse käitumise suunamine ja kontrollimine eeldab seda, et teda eksimuse korral karistatakse. Distsipliin ei ole kaasasündinud ega tule iseenesest, see ei ole võimalik ilma kontrollivate ja juhtivate vanemate ja kasvatajate poolt. Distsipliin tekib kui laps suunab oma tähelepanu teda huvitavale nähtusele, kui ta süveneb harjutamisse ja saab rahuldustunde ettevõetud tegevuse õnnestumisest. Laps ei tunne ennast hästi, kui tema tegevusele ei seata mingeid piire ja lastakse tal tegutseda ainult oma tahtmist mööda. See seostub mittesekkuva kasvatusmeetodiga, kus vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda ning, lapsed teevad mis vaid pähe tuleb. Andmata neile mingeid juhtnööre millegagi tegelemaks. 1.6 Käsk ja keeld Käsk ja keeld aitavad tagada väikelapse ohutust , käsu ja keelu abil õpib ta maailma piire tundma
(Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel
annaabi.ee 
