pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid. See võib olla üheks põhjuseks, miks arvatakse, et musikaalsus ongi pärilik. Vastuväiteks eelnevale saab tuua aga selle, et Mozart alustas harjutamist juba kolme aastaselt. See tähendab, et isegi kui sul on head muusikalised geenid, siis ilma õppimise ja harjutamiseta need ei väljendu ning ei arene edasi. Tänu oma headele geenidele ja pidevale harjutamisele saavutaski Mozart tipptaseme juba märkimisväärselt noores eas. Iga inimene on oma muusikalised geenid pärinud erinevalt. Mina arvan, et see määrabki, kui palju peab vaeva nägema kõrgele tasemele jõudmiseks. Näiteks inimene, kellele looduse poolt pole musikaalsuse annet antud, peab tunduvalt rohkem harjutama, õppima ja vaeva nägema, et tähelepanuväärse eesmärgini jõuda
lähtuda iseendast, tuleks respekteerida vastava diagnoosiga inimest. Aspergeri sündroomi diagnoos on juba iseenesest suureks abiks isikule endale, ta perele, lähedastele ning 4 õpetajatele. See annab võimaluse leida seletuse asjadele, mida pole osatud eelnevalt lahti mõtestada. Terves autismispektrihäirete rühmas kehtib põhimõte, et mitte miski ei tule niisama, ilma harjutamiseta. Seega on oluline treenida mitmesugustes igapäevatoiminguid, sotsiaalset lävimist. Alati on oluline varakult tuvastada, mis on lapse tugevad küljed ja püüda neid erineval moel võimalikult palju arendada. Väärtuslikud on individuaalsed vestlused psühholoogi või arstiga, kellel on põhjalikud teadmised ja ulatuslikud kliinilised kogemused autismispektrihäiretest. Aspergeri sündroomiga isikud vajavad regulaarset vestluskontakti
● Praiming – teatud detektorite või närvisüsteemi osade „eelsoojendamine“, et nad oleks valmis peatse sisendile reageerimiseks oleksid paremini valmis, kui nad seda muidu oleks. Õppimine. Ivan Pavlov – biheiviorismi koolkonnast. Vene psühholoog, keda teatakse peamiselt tema uurimustelt klassikalise tingimise kohta. Klassikaline tingimine 1. Tingimatu stiimul – vallandab teatud reaktsiooni ilma eelneva harjutamiseta 2. Neutraalne stiimul – kellahelin ei vallanda süljeeritust 3. Tingimise faas – enne toidu saamist helistatakse kella 4. Pärast tingimist: tingitud stiimul – algselt neutraalne stiimul kutsub esile uue reaktsiooni Klassikaline tingimine – õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. (nt „Väike Albert“ eksperiment, John B. Watson, 1920)
millest tuleb selline jonnimine, ja on tütre käitumise pärast ahastuses. Tütar reageerib tulivihaselt ema korraldustele koduseid ülesandeid teha või viiulit harjutada. Ta karjub ema peale, läheb talle isegi kallale ja lööb teda käte-jalgadega. Tüdruk võib konfliktiolukorras loopida asju ja lõhkuda emale armsaid esemeid. Saara eirab kõiki ema katseid tema käitumist suunata. Harjutamine teeb meistriks Mõistame seda hästi, kui jutt käib spordist: ilma järjepideva harjutamiseta ei ole võimalik saada meistriks. Treeningul tuleb võimalikult sageli just põhivõtteid harjutada. Võtame näiteks õppimise, kus pingutust nõudvad kordamised on hädavajalikud. Lapse loomulik reaktsioon on, et ta üritab neid vältida. Michael Winterhoffi (2010) arvates tuleks adekvaatset õppimishoiakut treenida kõigil lastel ühtemoodi. Laps ei suuda iseenesest rahulikult kuulata, istuda, oodata ja rääkida ainult siis, kui lubatakse
annaabi.ee 
