"Ohvrilaev" Gert Helbemäe
Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks
surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks.
Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste
suhtes.
Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud
kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega
koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks
rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö. Martin Justus saadab naise ning tütre
suveks Narva-Jõesuu puhkama, et ise alustada teost oma lemmikfilosoofist Sokratesest. Kuid
peagi taipab ta, et ei suuda siseneda tollesse kaugesse aega, midagi olulist jään mõistmata. M.
Justus peab tõdema, et eelkõige on ta kooliõpetaja, mitte kirjanik.
Nii laskuvadki Isabel ning Martin Justus kirglikku armusuhtesse, mis on määratud