toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Kofeiin Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõjuadenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Nikotiin Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ja mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ning opiaatide teket. Nikotiini toimel suurenevad tunnetuslikud võimed ja kõrgeneb tähelepanu. Kokaiin Kokaiin seda saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemistimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. - tõuseb südame löögisagedus - tekib tubakasõltuvus - langeb kopsude töövõime - tõuseb vere suhkrusisaldus - neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku - näljatunne väheneb
nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana
Nikotiini nimi pärineb Prantsuse diplomaadilt Jean Nicot'lt, kes oli saadik Portugalis, Lissabonis. Just tänu temale avastas Catherine de Medici tubaka, sest ta soovitas seda selle arvatavalt rahustava toime tõttu; sellest algaski tubaka kasutuselevõtmine Euroopas. ( 13 ) Nikotiin on mürk, mida toodab looduslikult tubakataim ja mida kasutatakse selle neutraliseeriva toime tõttu näiteks arvukates putukatõrjevahendites. Vähestes kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiin tekitab sõltusvuse, seega on ta narkootiline aine. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese.Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi, mistõttu inimene muutub erksamaks ning tema keskendusmisvõime ja enesetunne võivad mingil määral paraneda. Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu