Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"harjumuslikust" - 4 õppematerjali

Teeninduse kvaliteet eestis enne ja pärast
3
doc

Teeninduse kvaliteet eestis enne ja pärast

Nimelt käisin seal koos oma emaga ning küsisime teenindaja käest jäätist. Tema kukkus kohe seletama mis jäätised on ning millised nad on. See on aga õige teeninduskvaliteet. Kuid paljudes kohtades oleks Teenuse kvaliteet Eestis 2 öeldud, et vaadake ise need on ju kõik väljas. Need kaks näidet tõestavad, et Eesti on muutumas teenindukvaliteet, kuid aeglaselt. Mitmed kohad pole üle saanud nõukoguse aegsest harjumuslikust teenindusest. Näiteks võib tuua siia Tallinnas Ülemistes asuva Hiina restorani. Sealne teenindus ei olnud miskit. See tähendab seda, et teenindaja leti taga ütles küll tere, kuid ei tekitanud minus mingit emotsiooni, et ma olen neile vajalik ning eriline. Samuti puudus kõikidel teenindajatel naeratus, mis on ülimalt tähtis teeninduses. Siia alla käivad ka kõik toidupoed, kes pole veel arenenud kvaliteetse teeninduse poole. Nimelt kassapidajad ei näita välja, et sa oled

Majandus → Klienditeenindus
197 allalaadimist
Postmodernistlik arhitektuur
6
doc

Postmodernistlik arhitektuur

Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti teiste sõnade või asjade kaudu. Nad räägivad arhitektuurist metafoorselt: üht maja hakatakse kutsuma kingakarbiks, teist hoonet nähakse kärjena jne. Metafoori tõlgendamine sõltub juba arhitekti ja vaataja kogemusest ning mingist harjumuslikust tõlgenduskoodist. Võtkem näiteks arhitektuuri ,,sõnad": uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus. Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused? Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
113 allalaadimist
KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Tahked ained – veel paremad soojusjuhid kui vedelikud, difusioon väga vähesel määral. Sisehõõre puudub täielikult. Osmoos on lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. Toimub tänu soojusliikumisele Vesi difundeerub madala kontsentratsiooniga lahusest kõrge kontsentratsiooniga lahusesse Osmoosi suuna määrab lahuse kontsentratsioon, mitte lahustunud aine omadused. Organismi sattumisel harjumuslikust keskkonnast soolasemasse või vähem soolasesse keskkonda võib käivituda osmoos. Hüpertoonne lahus – lahus, kus soolsus on suurem (kui rakul), vett on vähem Isotoonne lahus – lahus, kus soolsus on võrdne (raku soolsusega) Hüpotoonne lahus – lahus, kus soolsus on väiksem (kui rakul), vett on rohkem Molekulaarfüüsika Molekülaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse lähtudes aine koosseisu kuuluvate molekulide (aatomite) liikumisest.

Füüsika → Keskkonafüüsika
4 allalaadimist
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. 3. Milles peitub sõnade tähendus? ­ pragmatist ja Wittgenstein *John Dewey: ,,sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt: Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda") Mulle on terve elu õpetatud, et laua taga saab istuda ja kui ma näen lauda, pean ma selle kohta ütlema just laud. *Ludwig Wittgenstein: ,,sõna tähendus tuleb harjumuslikust käitumisest" 4. Milles seisneb sõnade tähendus? ­ keelerelatiivsuse hüpotees Keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstrueeritakse eraldiseisev maailma. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Sõnad ei tähista ühtegi konkretset asja siin maailmas, vaid asjade hulki, mingeid ühisomadusi (puu - me teame, mis see on, aga me pole kunagi näinud puud, oleme katsunud konkreetselt mände, kuuski, kaski...)

Filosoofia → Filosoofia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun