mõningatel juhtudel näis väga tugev. Praegu huvitab mind enam ringluse ja kultuurisuhete dialektika küsimus. Kuid on tõsi, et lähtudes allikatest või püstitatud küsimustest on võimalik rõhutada kord vastandumist, kord jälle vastastikuseid laene, rahvakultuuri mõju haritlaskultuurile või vastupidi.Ma arvan aga sealjuures, et pole olemas ainult kahte kultuuripoolust, ei ole ainult üks rahvakultuur ja üks haritlaskultuur, vaid haritlaskultuuri erinevad poolused ning rahvakultuuri erinevad poolused väga tugev linnapoolus, aristokraatiapoolus, talurahvapoolus jne." Kokkuvõte Rahvakultuuri "avastamine" oli väga oluline moment uue kultuuriajaloo kujunemises: loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles vallas teostas ennast suurem osa uuendusmeelsematest kultuuriajaloolastest.
+ ebatraditsiooniline autor ta tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel parimaid odaviskajaid. + ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib ta loomingus hiljem kaasa. See annab põhjust mõtiskleda üldisemalt olukorrale, mis erineb soome kirjanduse olukorrast, kus tekib prol kirjanduse laine, aga Eestis seda lainet pole. Eesti kirjandus jääb kuidagi rõhutatumalt intelligentsemaks. Haritlaskultuuri mõjukiht on tugevam, aga Sütiste loob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi. Kogu see taust annab loogilise eelduse ka selleks, et ta läheb 1940. a Nõuk võimuga kaasa, aga see on elutundeline kaasaminek. Semperi puhul ei saa aru, miks ta seda tegi. Sütiste puhul võib arvata, et ta tõesti arvas, et see on õige. Ta jääb sks okupatsiooni ajal Eestisse ja ta vangistatakse, aga ta ei sure
annaabi.ee 
