Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"harimisriistade" - 5 õppematerjali

Marjakultuuride kasvatamine
4
docx

Marjakultuuride kasvatamine

1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on

Botaanika → Puuviljandus
11 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad. Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem. Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine. Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid. Kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda. Eraldi rühma moodustavad turvasmullad. Sellistel muldadel on välja kujunenud nn keltsapealne harimine.

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

raviva ja haigusi tõrjuva toimega. Fungitsiide tuleks anda enne haigustunnuste ilmnemist. Reeglina pritsitakse taimi fungitsiididega 1 kord. 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Suviteraviljade külviaeg Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Varajane külviaeg saabub mulla tehnoloogilise küpsusega (muld ei kleepu harimisriistade külge). Keskmine külviaeg langeb kokku mulla bioloogilise küpsusega, mis saabub 7-10 päeva pärast varajast külviaega. Hiline külviaeg - muld on 10 cm sügavusel soojenenud 10-12 0C. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad. Mida varajasem on kevad, seda pikem on optimaalne külviaeg. Optimaalsest hilisemal külvil alandab iga külviga hilinetud päev teravilja saagikust 50-100 kg/ha. Suviteraviljade külvi järjekord

Botaanika → Taimekasvatus
223 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt Äesatmine tõrjub paremini madalajuurelisi ja väikeseseemnelisi umbrohtusid. (mailane, vesihein, põldkannike) 78. Äestamise efektiivsust mõjutavad tegurid (umbrohtude kasvufaas, umbrohtude liik, kultuuride arengustaadiumid, ilmastikutingimused, mullaseisund, töökiirus, töösuund). Efektiivsem siis, kui umbrohi on idulehtede faasis. (60-70%) Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud. Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud. (Teraviljadel 3 lehe staadiumis) Äestada tuleks kuiva ilmaga, keskpäeval. Mida suurem liikumiskiirus, seda tulemuslikum töö.  tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked  tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter),

Põllumajandus → Põllumajandus
74 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

lagundamise teel. Positiivne korrelatsioon struktuuragregaatide stabiilsusel mikroorganismide (r = 0.68) ning vihmausside biomassiga (r = 0.45) Protsessid struktuuragregaatide tekkel: 1) koagulatsiooni (tokulatsiooni) tekkel ­ helmestumine, väikeste üksikosakeste tekkimine 2) tsementatsiooni teel ­ väikeste osakeste tsementeerumine Struktuuri hoidmiseks tuleb: - harida siis kui muld on küps ­ harimisküps muld ei kleepu harimisriistade külge. Kui muld, eriti just raske muld, on märg, siis surub traktori raskus või adra hõlm struktuurisõmerad kokku. Kui muld on kuiv, purunevad harimisel sõmerad ja muld võib tolmustuda - mitte tallata mulda liigselt ­ kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega) Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada:

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
287 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun