Salumetsad
Nad on
kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima
umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid
okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis
haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik
on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad
kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb
harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast
sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil
looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5
% metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad
aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru
piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste
viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine