islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika
· Suure armeega,eesotsas Aisa astus Ali vastu. Ali saavutas võidu ning võttis Aisa vangi. · Muavija ibn Abi Sufjan, Abu Sufjani ja Hindi poeg, kurais, tahtis samuti võimule. Mediinalased vihkasid teda · Siffini suurel lahinguväljal jäi kaotajaks Ali, võitjaks aga tuli Abi Sufjan. Kõige vagamate salk, kelles idee õiglasest Jumala riigist oli veel elav, eraldusid Ali armeest. Neid nimetati ,,haridziitideks. Nemad olid nii vaimu kui ka teo poolest prohveti pärijad. · 21 jaanuaril 661, mõrvati Ali. Muavija võttis valitsemise, hasimitelt üle. Nemad, Omaijadide suguvõsa muutsid kaliifaadi pärandatavaks · Omaijadid läksid rünnakusse Mediina vastu, prohveti kõige vanemate sõprade veri kattis mosee esist. Kaliif jäi siiski võitjaks. Nad kasutasid moseed tallina oma hobustele. · Kodusõda kestis 40 aasat
annaabi.ee 
