2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” ning Eesti julgeolekupoliitika aluste hariduse valdkonnaga seotud eesmärkide täitmist. Strateegias nimetatud peamised probleemid: 1. Teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. 2. Väljalangevus (eriti meessoo hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja -liikides kõrge. 3. Ühiskonnas väljakujunenud hoiakud suunavad õppijaid valima „naiste ja meeste erialasid“, mis suurendab tööturul soolist segregatsiooni. 4. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike. 5. Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured.
onistrateegia.pdf) 4.2 Visioon Sisekaitseakadeemia arengukavas on määratletud akadeemia visioon aastaks 2012 järgmiselt: Olla kaasaegne sisejulgeoleku valdkondade kompetentsikeskus. Visiooni elluviimiseks on seatud järgmised strateegilised eesmärgid: 1. Rahuldada sisejulgeoleku valdkonna vajadusi kompetentsete töötajatega ja aidata kaasa turvalisuse tõstmisele riigis 2. Arendada õppe- ning teadus- ja arendustegevust -tagades koolitusvajaduse täitmise erinevatel haridustasemetel - tagades õppetöö kvaliteedi - tõstes teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti 3. Tõsta Sisekaitseakadeemia juhtimiskvaliteeti - tõstes tugiteenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti - tõstes töötajate kvalifikatsiooni ja motiveeritust - tagades tõhusa kommunikatsiooni - tagades töö- ja õpikeskkonna ning vahendite pideva arendamise (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.3 Põhiväärtused
naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli 2014. aastal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%)(1). 7 Joonis 2. Palgaootus haridustaseme järgi. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. Meeste ja naiste palgaootus [20.Märts 2015]
kalkuleerinud enda tegevuse toimimist pärast 2020. aastat. Näiteks on AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarjo Mändmaa Eesti Rahvusringhäälingu uudistele öelnud, et ettevõte on investeeringuid tehes täpselt kalkuleerinud ise hakkamasaamist rahade otsa saamisel. Lisaks sotsiaalvaldkonnale võib kannatada haridusvaldkond, kuna perioodil 2014- 2020 on haridusvaldkonna investeeringud suured. Kui aga pärast 2020. aastat investeeringud vähenevad, võib see kaasa tuua muutusi erinevatel haridustasemetel, vähem hakkab toimuma koolitusi, mida seni on rahastanud Euroopa Liit. Lisaks võib keerulisemaks muutuda täiendõppe võimaluse pakkumine. Nagu eelnevalt mainiti on riigil plaanis 90% ulatuses seniseid tegevusi jätkata, kuid siiski raha ei jätku, et kõiki senini toetatavaid valdkondi ka uuel perioodil rahastada ning see avaldab negatiivset mõju nii sotsiaal- kui haridusvaldkonnale. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna hea
paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, hyperliteracy, multimedia literacy Maailmas on koostatud infokirjaoskuse alaseid standardeid. Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool olemas erinevad standardid. Olulisemad USA (koostajaks Association of College and Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of Australian University Librarians, CAUL) standardid ja UK (koostajaks Society of College, National and University Libraries, SCONUL) mudel (vt: http:// dis.shef.ac.uk/literacy/standards.htm ). Eestis vastav standard seni puudub. Nt antropoloog Gregory Bateson defineerib informatsiooni
(Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1) 2.3 Lahendused Eestis on loodud mitmeid programme, et muuta haridus vastavaks tööturu vajadustega. Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames tuleb ellu viia järgmisi tegevusi (vaata ka Tabel 2 Programmi eesmärk): 1. Luua tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem. 2. Arendada süsteemselt ettevõtlikust ja ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. 3. Tõsta kutsehariduse mainet ja kvaliteeti. 4. Arendada praktikasüsteeme nii kutse- kui ka kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika. 5. Lainedada töökohast õpet. 6. Suurendada keeleõpet. 7. Informeerida noori rohkem oma valikute kohta. (Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1) Selleks, et tööturul saavutada tulemusi, mis viivad kvaliteedimuutusteni, on vaja kujundada kõikide osapoolte vahel ühtne arusaam tervikprotsessist
Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt seotud kui naiste palk EL eduprogramm "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" 2006 Üldised eesmärgid: · Liikmesriikide sotsiaalmajandusliku arengu analüüsimine, kehtivate sotsiaalmajanduslike regulatsioonide (poliitikate) analüüsimine, hindamine ja täiustamine
Laias laastus kolmeks jagunevad: põhihariduse-, keskhariduse baasil ja täiskasvanute koolitusel osalejad. Seega meie kooli keskmiseks kliendiks ei saa pidada kindlalt määratletud kliendiprofiili vaid selleks on kõik isikud, kes tahavad omandada ametit, saada täiendõpet või osaleda koolitustel. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk on kindlustada igale Tartus elavale lapsele võrdne haridusvõimaluste kättesaadavus kõigil haridustasemetel vastavalt tema võimetele. Tartu linna arengustrateegia ,,Tartu 2030" kohaselt on kutsehariduse arenguks oluline: Visioon Tartu 2030 Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tehnoloogilised tegurid Viimase kümnendi jooksul on tehnoloogia pealetung olnud üüratu. TKHK on tänu tehnoloogiliste vahendite ja infotehnoloogia arengule teinud läbi muutused ilma milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg, kust
annaabi.ee 
