1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 ...
pideva haridusdiskussiooni sisuks. Juurdepääs haridusele Riikidevahelises võrdluses kasutatakse taoliste juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kuivõrd arenenud maades kehtib kohustuslik põhiharidus, siis õppurite osakaal kuni 16- aastaste vanusrühmas on väga kõrge, lähenedes 100 protsendile. Koolisüsteemid on õpris erinevad, seepärast ei ole arukas koostada rahvusvahelisi võrdlusi klasside lõikes. Selle asemel kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Eestis õpib kõrgkoolis 4-55 protsenti 19-24- aastastest, samas kui II taseme hariduses on meil haaratud 92 protsenti 16-18-aastastest. Kohustuslik haridus peab olema õppuritele tagatud tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juurdepääsu I ja II taseme haridusele. Arenenud maades kulub hariduse rahastamisele 6-7 protsenti SKP-st, Eestis on see näitaja samal tasemel
Moodsa sotsiaalhoolekande põhimõtteks on säilitada maksimaalselt inimese tavapärane elukeskkond. .7.Haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. a) õnnestunud hariduspoliitika vähendab otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. b)õigus haridusele aitab tagada võrdsuse ja sidususe temaatika.Riikidevahelises võrdluses kasutatakse juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Kõrge inimarengu maades ja teadmusühiskondades võetakse tähelepanu alla just III taseme õppurite osakaal rahvastikus.Kohustuslik haridus on õppuritele tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juuredpääsu I ja II taseme haridusele. Ülikooliharidus, mis 20. sajandi tek ülikooliõppe rahastamise probleemi:1.USA liberaalses haridussüsteemis domineerib erasektor ja
kohalikud maksud 18. Hariduspoliitika Õnnestunud hariduspoliitika vähendab riigi sotsiaalkulutste koormat: haritud inimene leiab kergemini tööd, kindlustab oma toimetuleku. Õigus haridusele on üks peamisi inimõigusi. Juurdepääs haridusele: Kui võrreldakse riike, kasutatakse taolise juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Arenenud maades on see kuni 16-aastaste hulgas väga kõrge. Rahvusvahelistes võrdlustes kasutatakse UNESCO haridustasemeid: I tase põhiharidus, II keskharidus, III ülikooliharidus. Kohustuslik haridus peab olema tasuta, arenenud maades kulub hariduse rahastamisele 6-7% SKP-st (ka Eestis). Enamikes maades riigi/munitsipaalkoolides 90+% lastest. Ülikooliharidus tõstatanud ülikooliõppe rahastamise probleemi: tuntud ülikoolides õppemaks kõrge. Euroopa riigid on püüdnud III taseme haridust rahastada avalikest kuludest
annaabi.ee 
