Usun, et tegu on kõige olulisemate valdkondadega. Eesti on väike riik, mille tõttu peame eriti keskenduma julgeoleku sektorile. Osa raha läheb kaitseväelaste koolitamiseks, tänu millele on meil vajalike tedamistega mehed, kes vajaduse korral meie iseseisvuse eest seisavad. Lisaks tagavad meile igapäevase turvatunde päästeamet ja politsei. Täpselt sama tähtis valdkond on ka haridus, kuna targad ja õpihimulised noored tagavad riigi toimimise ja arengu. Tänu haridusreformile on antud kõigile noortele võrdsed võimalused õppimiseks, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Nüüd on paljudes haridusautustes ka tagatud tasuta koolilõuna ja õppimistarbed. Riik on andud suure panuse õppimisvõimaluste kättesaadavuse parandamiseks, kuna noored on riiki edasiviivaks jõuks. Osa eelarvest on eraldatud kultuuri edendamiseks ning nii on säilinud Eesti rahvuslik identiteet
rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Asutav Kogu pidas viis istungjärku, s.o 170 istungit, võeti vastu üle 800 seaduse. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, seisuste kaotamise seadus, mis lõi riigis uue õiguskorra alused, ja perekonnaseisuseadus, millega kirik lahutati riigist jne. Saadikud läkitasid tervitusi, arutasid teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitasid järelpärimisi valitsusele, jälgisid välispoliitilisi sündmusi ja avaldasid nende suhtes oma arvamust. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. XI Riigikogu 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu
välisriikidega.1868. aasta algul teatas noor keiser Mutsuhito (1868-1912) sokunaadi likvideerimisest ja keisri ülimusliku võimu ennistamisest. Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Sellel ajastul toimusid suured muudatused: Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, inimesed võrdsustati seaduste ees, saadi õigus valida perekonnanimi, amet ja elukoht.Suurt tähelepanu pöörati haridusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos(1877), Kyotos(1897).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud
sotsiaaldemokraatide liidreid Karl Ast (oli ka põhiseaduskomisjoni liige). Presidendi institutsiooni pooldasid reeglina parempoolsed parteid, kes olid Asutavas Kogus vähemuses. Neil jäi üle üksnes oodata "paremaid aegu", et siis välja tulla põhiseaduse muutmise kavaga. 27.29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 80 seaduse, näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. Oma tegevusaja jooksul jõudsid Asutava Kogu saadikud saata välisriikidesse tervitusi, arutada teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitada järelepärimisi valitsusele, jälgida välispoliitilisi sündmusi ja avaldada nende kohta oma arvamust. Asutava Kogu tehtu vääriks kõrget tunnustust ka tänapäevaste standardite
sotsiaaldemokraatide liidreid Karl Ast (oli ka põhiseaduskomisjoni liige). Presidendi institutsiooni pooldasid reeglina parempoolsed parteid, kes olid Asutavas Kogus vähemuses. Neil jäi üle üksnes oodata "paremaid aegu", et siis välja tulla põhiseaduse muutmise kavaga. 27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 80 seaduse, näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. Oma tegevusaja jooksul jõudsid Asutava Kogu saadikud saata välisriikidesse tervitusi, arutada teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitada järelepärimisi valitsusele, jälgida välispoliitilisi sündmusi ja avaldada nende kohta oma arvamust. Asutava Kogu tehtu vääriks kõrget tunnustust ka tänapäevaste standardite
annaabi.ee 
