Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia ise oma tuleviku ja kooli eripära üle. Tuleb nagu ka varasematel aastatel lähtuda kooli piirkonna omapärast ja usaldada rohkem koolijuhte, lapsevanemaid ja omavalitsusi. Väikeseid ja keskmise suurusega koole tuleb kaitsta, sest nendes koolides on tugev side kooli ja kodu vahel, mis on hea hariduse alustalaks. Ta ei leia, et praeguse korra säilitamine suurendaks kihistumist ja õpilasrännet. Sest uue haridusreformiga suureneks see veelgi. Maalelavad noored saaksid kõrgemat haridust ainult suurtematest linnadest ja see muudaks hariduse neile palju kättesaamatumaks ja veel suurendab see survet linnagümnaasiumidele veelgi. Ta loeb praeguse koolikorralduse plussiks ka seda, et on olemas ka nn õpikallakuga koolid, kuhu saavad koguneda need õpilased, kes tahavad paremat haridust ja on nõus selle saamiseks tugevalt pingutama. Repsi arvates peaksime me võtma enda vigadest õppust. Paarteist aastat
häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes. Mõned aastad hiljem, uute probleemide ilmingul, hakati rohkem rõhku panema kutsehariduskoolide asutamisele. 1934. aastal korraldatud haridusreformiga langes alghariduse tase ja see ei olnud rahvale meeltmööda. 1937. aastal tehti uus koolireform, millega anti valikuvõimalus õppimiseks ( a)4a algkooli+5a progümnaasium+3a gümn b)6a algkooli+3a reaalkooli+3a gümn). Gümnaasiumist sai tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistus. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele st. loodi uusi kutsekoole. 1930. aastatel pöörati rohkem tähelepanu kooliolude parandamisele. Kõrgharidusele Eestis pandi alus 1919
saa ka Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset, postindustriaalset ja teadmusühiskonda või siirde- ja demokraatlikku ühiskonda. Oluline ei ole vastus, vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited: postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris (2010. aastal 65% töötajatest) teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et alates kolmandast katsest viljatusravi ei rahastata, sest alates kolmandast katsest väheneb tunduvalt tõenäosus viljastuda, ei põhinenud konkreetsetel uuringutel ega polnud spetsialistidega läbi arutatud
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see
tihti vedada selget piiri õppe ja töötamise vahel. Eestis aga domineerib klassiruumis toimuv kutseõpe. Minu arvates , see ongi üks peamisi põhjusi ,miks noored on tööturul mitteaktiivsed. Paljude jaoks on tähtis omandada haridus , aga väga raske on leida selline tasuv töökoht, kus saab käija nii koolis kui ka tööl. Enamus tunnid ja loengud toimuvad päevasel ajal ja siis ei jätku jaksu töötamiseks öösel. Nii tulebi paljudel valida, kas õppida või töödata. Nüüd uue haridusreformiga seoses jätkub veel vähem aega töötamiseks õpingute kõrval , sest õppekoormus tuleb täita 75% ulatuses. Nagu tööturu ülevaates märgiti, siis õppemaksu puudumise tõttu , väheneb motivatsioon töötamiseks. Haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete arv kasvas ja seda enamjaolt vanemaealiste meeste seas. Eesti töövõimetuspensioni süsteem erineb tavapärastest selle poolest, et töövõimetuspensioni saamine ei piira õigust töötada
· Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati õpetajate seminare. Kohustuslikule 6-klassilisele algharidusele üleminek sai teoks alles 1930. a. · Tekkisid majanduskriisi esimesed tunnused, mis sundis riiki kulutusi kärpima. · Tekkis haritlaste üleproduktsioon, sest gümnaasiumisse pääsesid kõik, kuid ülikooli vaid kolmandik. Nii jäid paljud tegevusetuks ning ei tahtnud ükskõik millist töökohta. · 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See aga tekitas pahameelt, kuna alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Nii ei likvideeritud 6-klassilisi algkoole. · Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu.
* Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad
· propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks Milliseid peeti oluliseks, mida mitte? Oluliseks peeti eesti kommunistlike kirjanike sõjaaegne ja -järgne looming (nt. E. Männiku ,,Südamete proov". Vene kirjandusest on toodud kõik nõukogudeaegsed kirjanikud, nagu M. Gorki, Majakovski, Ostrovski, Fadejev, Dladkov, solohhov, Makarenko, Katajev, B. Gorbatov jne. Oluliseks ei peetud eesti kirjanikke, selleks oli jäetud ainult 5 tundi (needki olid
1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: algkool ja gümnaasium. Mõlemad olid emakeelsed. Gümnaasiumides loodi ka eriharud. 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus vaid nelja klassiga, sest majanduslike raskuste tõttu puudusid vajalikud hooned, õpikud ja õpetajad. Lahendust vajas haritlaste üleproduktsiooni probleem: kuna vastuvõttu gümnaasiumidesse ei piiratud, aga ainult kolmandik neist pääses edasi kõrgkoolidesse, jäid paljud keskharidusega noored tegevuseta. 1934. a. haridusreformiga kavatseti üle minna 4- klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-kl keskkool ja 3-kl gümnaasium. Kuid selline süsteem tekitas pahameelt. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Kolmele kooliastmele lisaks tekkis 2 erinevat suunda. Koolireform andis keskhariduse 9 aastaga, gümnaasiumide arvu vähendati ning hargnevust piirati: valida oli reaal- ja humanitaarharu vahel. Aastate jooksul õpilaste arv kasvas 2200-lt 13000-le. Gümnaasiumiõpilaste arv samal ajal vähenes.
- ilmalik surnuaiapüha kirikliku asemele - ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde 4. Hariduselu Eesti NSV-s: · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus. · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud. · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks. 5. 1970. aastail mindi Eestis üle kohustuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi: * Keskhariduse taseme langus küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud; õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid, see lahjendas keskhariduse sisu;
Üks osa loovisikutest läks kaasa rahvusühtsuse propagandaga ja teine osa tõmbus tagasi ning hakkas vaikselt protesteerima diktatuuriilmingute vastu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteemis algharidus maksuvaba ja kohustuslik ning keskharidus vabatahtlik ning maksuline. 1934. aastal haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5- klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See reform polnud eriti meeltmööda sest alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Koolireformi teine etapp teostati 1937. aastal. Lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda. 1939/40. õppeaastal muutusid kutsehariduskeskused populaarseks. 01.12.1919. aastal toimus Tartu Ülikooli avaakatus
klassiline gümnaasium. Seejuures oli algharidus maksuvaba ja kohustuslik kõigile, keskharidus oli aga vabatahtlik ning maksuline. Mõlemad kooliastmed olid emakeelsed. 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus tegelikkuses siiski vaid nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused: vajalike hoonete puudus ja piisava ettevalmistusega õpetajate vähesus. 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. Reform tekitas aga pahameelt, kuna kõigile kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg. Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Võimalik oli valida: ) 4-klassiline algkool + 5- klassiline progümnaasium + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium.
annaabi.ee 
