järjest suuremat palka. Teistpidi suurendab see ettevõtte kulusid, mille kompenseerimiseks kergitatakse toote hinda. Üldjuhul tekib turul mingi töö palga suuruse vahemik vastavalt nõudlusele ja pakkumisele, mis on omane turumajandusele. Joonis 1. (Keskmine brutopalk 2013 III kvartal) Joonis 2. Tööpuudus ja tööjõupuudus Tööpuudus Töötus ehk tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus. Tööpuudus on tihedalt seotud inimeste oskuste ja haridusega (hariduspoliitikal on oluline roll tööpuuduse vähendamisel). Eraldi saab välja tuua struktuurse tööpuuduse, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava töö nõudmistele (puudus oskustöölistest). Majanduspoliitika peamisi eesmärke on saavutada täistööhõive olukorda, kus kõik, kes tahavad saavad töötada, seda ka saavad (reaalses turujumanduse olukorras olematu võimalus). Joonis 3. (Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013)
Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele võimalus leida töötamisvõimalusi. Selleks, et mõista noorte tööpuuduse tõsidust, tuleb lähemalt tutvuda ka riigis rakendatavate tööpoliitika meetmetega. Tööpoliitikad on riigiti väga erinevad ja sageli on erinevaid meetmeid omavahel kombineeritud. Kuna hariduse ja tööhõive vahel valitseb tugev seos, on hariduspoliitikal enamikus riikides keskne roll. Paljudes riikides on hakatud enam panustama kutsehariduse reformimisele ja selle tihedamale sidumisele töömaailmaga. Noorte tööleaitamisel peetakse oluliseks ka õigeaegset nõustamist ja tööotsingute assisteerimist (Jaanus, 2006). 2.1 Tööpoliitika tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas Üks põhilisem ja edukam tööhõiveprobleemide lahendaja on tööpoliitika,
õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduspoliitika - hariduspoliitikal nagu igal poliitikal on kaks tähendust. Ühelt poolt on see erinevate huvigruppide huvide realiseerimine haridussüsteemis, riigis ja kohaliku omavalitsuse üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline, seadusandlik, korralduslik ja finantsiline tegevus haridussüsteemi arengu suunamiseks ja haridusprioriteetide kujundamiseks.Teiselt poolt on hariduspoliitika kirjalikult fikseeritud kokkulepe haridussüsteemi arendamiseks.
annaabi.ee 
