poliitikaid. Tähelepanu pööratakse õpilaste gruppide karakteristikutele ja nende koolidele. Fookus on õpilaste gruppide situatsioonidel, mitte individuaalsete grupiliikmete personaalsel arengul.(Hiljem jõudsalt kasutusel). 5 Koolisotsiaaltöötaja Eestis Koolisotsiaaltööd tehakse 1994.a alates Tartus ja 1999.aastast Pärnus.Koolisotsiaaltöötaja ametisse nimetab haridusosakonna juhataja ning koolisotsiaaltöötaja peab alluma vahetult haridusosakonna juhataja asetäitjale- kooliteenistuse juhatajale.Enne tööle asumist peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus ja eelnev pedagoogiline töö kogemus.Kui koolisotsiaaltöötaja haigestub või puudub muudel põhjustel koolist ,asedab teda vajadusel sotsiaaltöö metoodik ja vastupidi,samuti kollisotsiaaltöötaja juhendab omatöös kehtivatest õigusaktidest.Põhiülessanneteks on : 1)Koolikohustust eiravate õpilaste rehabiliteerimine 2)Ennetav töö koolikohustuste eiramise probleemidega
Paljud inimesed räägivad, et praegused noored on hukkaläinud ja rikutud. Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemiga. Suurem osa probleemidest saavad alguse koolis. Nagu näiteks koolikiusamine. Aga on ka teisi probleeme. Praegu tarbivad paljud alkoholi ja narkootikume.Postimehe sõnul on üha rohkem on neid noori, kes soovivad narkootikume proovida , mõnuainete tarbimine on noorte hulgas muutunud trendikaks.Üks uuringutest, millele Rood viitas, on Tartu linnavalitsuse haridusosakonna 2003. aasta kevadel tehtud koolikeskkonna turvalisuse uuring, milles pea 15 protsenti 7.9. klassi õpilastest väitis, et nad on illegaalseid narkootikume proovinud. Samuti paljud suitsetavad. Osadel on aga kodused probleemid. Igal juhul võivad olla täiesti erinevad põhjused. Fakt aga on see, et probleemid on. Ja neid tuleb kuidagi lahendada. Näiteks koolikiusamise puhul ma ei soovitaks kohe vanemaid asjasse segada, vaid alguses rääkida kiusajaga. Sest igal kiusamisel on mingi põhjus
koolikorraldusega: • Berliinis (1926), • Austrias (1927), • Šveitsis (1927, 1928), • Londonis (1929). TEENISTUS Töötas aastail 1903– KÄIK 1911 õpetajana Lätis Limbaži, Valmiera ja Riia linnakoolides ning Valmiera tütarlastegümnaasiu mis. TEENISTUS 1919. aastast asus tööle KÄIK Pihkva kubermangu haridusosakonna instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus
1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931 Paldiski ühisreaalgümnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, 1940-1941 Hariduse Rahvakomissariaadi metoodikaosakonna juhataja, 1940-1941 ja 1945-1949 ajakirja "Nõukogude Kool" tegevtoimetaja, 1944-
Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896. aastal välja raearhiivi vanema osa kataloogi, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani. Raearhiiv oligi kaua aega Linnaarhiivi ainuke fond. Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajal oli Linnaarhiiv Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna allasutus. 1920. aastatel hakati Linnaarhiivi vastu võtma pärast raekorra kaotamist tegevust alustanud Tallinna linnavalitsuse ja selle allasutuste, linna ettevõtete ning Tallinnas tegutsenud gildide arhiive. Neist kogudest moodustati 1927. aastal Linnaarhiivi uuem osakond, mis sai ruumid Estonia pst 8, praeguse Tallinna Keskraamatukogu maja keldris. Arhiivi ametiruumid ning raearhivaalide hoidlad asusid 1937. aastani raekojas. 1937. aastal sai arhiiv oma maja - Rüütli tänav 8/10. 1920
Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Kui Põllu üliõpilaspõlv harilikust pikemale venis (1898 1906), siis suuresti selle tõttu, et ta ka sel ajal tegutses kasvatajana. Esiteks endakasvatajana, kes ei õppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid töötas ja otsis, et võidelda kätte oma seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge ülesanne. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. 1918 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis-metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks.
On sillaks ainult hing! Kuldne king küll kulunud, ometi on see veel pool Haapsalu perioodi. 1919. aastal, mil Enno Haapsallu asus, oli Läänemaa koolielu laostunum kui kusagil mujal. Enno tööpiirkond ulatus sadakond kilomeetrit Haapsalust lõunasse, viiskümmend põhja, lisaks saared, Hiiumaa, Vormsi ja Osmussaar, kuhu pääsemine tülikas, pealegi kannatanud Enno raskesti merehaiguseall. Koole aga oli saartel 36 ümber. Ernst Enno saabus Haapsallu Läänemaa Haridusosakonna juhataja E. Veidermanni kutsel ja riigikoolinõunik F. V. Mikkelsaare vahendusel. Ta valiti koolinõunikuks 18. Septembril 1919 ja kinniti ametisse Haridusministeeriumi poolt. Samal ajal pakuti Ennole tulusamat kohta panganduse alal Valgas, võib uskuda luuletaja enda sõnu, et ta valis ameti ideaalide tõttu. Peale lastearmastuse puudusid tal uueks tööks muud eeldused ja kogemused. Enno pidas pühapäeviti filosoofilisi loenguid Läänemaa Õpetajate Seminari
P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused: Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. Mõlemad mõjutasid suurel määral meie hariduselu. P.Põllu ja J.Käisi tegevuse erinevused: „Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis- metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret.
Kogu kollektiiv, kellega Helvi seal koos töötas, meeldis talle. Õpilased allusid hästi distsipliinile. Kuna Helvi oli algaja õpetaja pidi ta kõvasti pingutama. Kuid tänu teistele õpetajatele polnud see väga raske. Paljud õpetajad osalesid kultuurimaja tegemistes, nii ka Helvi. Ta laulis naisansamblis, mida juhatas õpetaja Leida Velling. Helvi töö Lustivere koolis piirdus ühe aastaga. Õpetaja Jakob Oja oli töötanud Põltsamaa. Ning soovis Lustivere kooli tagasi tulla. Haridusosakonna juhataja palus Helvil seda võimaldada ja Helvi oli nõus. Ta viidi üle Adaverre (Lisa 3 punkt 1). 4.2. Adavere 7 klassiline kool Adavere kool asus mõisahoones. Õpilaste arv oli alla saja, vähem kui Lustiveres. Tunnid olid samuti viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja. Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde.
ole ◦ Tekivad vastutuse konfliktid kui üks ministeerium ei vastuta ◦ Ajutiste struktuuride vastutuse probleemid, sest lepinguline delegeerimine on viinud palju pädevusi erasektorisse, kuid riik ei taha olla nende eest vastutaja • Avalikus sektoris esineb rohkem, sest on koos väga palju erinevaid institutsioone, mille haldusalasse võivad samad küsimused kuuluda. ◦ Näiteks on vastutuse hajumine ministeeriumi, maakonna haridusosakonna ja valla vahel. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? • Bürokraatia aitab suurendada avalike teenuste efeketiivsust • Loodud teenuse stabiilsele ja pika-ajalisele osutamisele • Tugev ja raskesti muudetav organisatsioonikultuur • Maksmimaalne töö lihtsustamine • Kõrgemad nõudmised käitumisele ja info konfidentsiaalsusele
õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-, linnavalitsuse või haridusosakonna visiit ja õnnitlused. Lisaks ja ennekõike on see päev, kus avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased. UNESCO kehtestas õpetajate päeva 1994 UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema kohta, viiakse läbi kampaaniaid.
Teine osa on pühendatud organisatsiooni filosoofiale ning selles kehtivate väärtuste analüüsile. Kolmandas peatükis on kasutatud Boston Consulting Group´i maatriksit analüüsimaks Tartu Kutsehariduskeskuse poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Sellele järgneb osas kajastatakse organisatsiooni 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS Tartu Kutsehariduskeskus on munitsipaalkutseõppeasutus ja kuulub Tartu Linnavalituse haridusosakonna haldusalasse. Üldandmed: Juriidiline nimi: Tartu Kutsehariduskeskus Juriidiline aadress: Kopli 1, 50115 Tartu Telefon: +372 7 361 866 E-post: [email protected] Kodulehekülg: http://www.khk.tartu.ee Sümboolika: Koolil on oma nimega pitsat, eelarve ja sümboolika Õpilaste arv u. 3500 tasemeõppes ja 3000 täiskasvanutekoolituses
segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Tihti valitakse õpetajate päevaks kindel stiil, mille vaimus riietutakse. Märjamaa koolis on näiteks õpetajad kord etendanud Eurovisiooni, teisel aastal aga pioneerirühma. Mõnel pool on õpetajad esinenud etenduse või kontserdiga. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-, linnavalitsuse või haridusosakonna visiit ja õnnitlused. Lisaks ja ennekõike on see päev, kus avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased. UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema kohta, viiakse läbi kampaaniaid.
annaabi.ee 
