Rootsi aeg ARUTLUS
kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest.
Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn,
millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus,
mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi,
olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi
väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti
tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse
seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele,
kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks
aastat hiljem juba Tartu ülikool.
Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka
aastat. Selle ajaga langes Eesti rahva arv hinnanguliselt viiendiku võrra.