1) Eduactional charities - Hariduslikud heategevusasutused 2) Universal education - Üldkättesaadav haridus 3) Compulsory education - Kohustuslik haridus 4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction col...
See on mänginud maailmas suurt rolli juba sajandeid. KUMUst saab teadmisi laialdaselt kunstivallas. Iga inimene, kel on vähegi austust maalide või skulptuuride vastu, käib aeg-ajalt sellistes kohtades nagu on KUMU. Maailmas on kunst levinud laialdaselt. Paljud inimesed tahavad sellega tegeleda. Enimlevinud on maailmas tundud maalide ja teoste müümine. Mõni saab nii tuntust, teine raha, kolmas aga omale mõne erilise maali seinale. KUMU ja Riigikogu mõlemad on teatud hariduslikud asutused. Nende kohtade sarnasus ja vajalikkus inimestele on suur. Riigikogust KUMUsse ei ole käänuline ega pikk maa ning haritud inimestele näib see teekond veelgi lühem.
või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige raskem on ära tunda last, kellel on hariduslikud erivajadused. Esmapilgul ei pruugi ära tunda erinevaid õpi-ja käitumisraskuseid, kuna ei tea, milline on nende olukord kodus ja millised on lapse võimed. Kõik algab ju kodust ning kui on märgata, et lapsel on raskusi koolis toime tulla, siis usun, et mina alustaksin probleemide otsimist kodust. Eelmine poolaasta kuulasin loengut Laste arengu tundmaõppimisest ja mõjutamisest. Õppejõud rääkis kümneid huvitavaid lugusid, kus enamik lapse
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut.
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut.
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse.
eksisteerida ilma ravimiseta. On olemas kahte tüüpi hoolitsust. Üldhoolivus viitab rahva esmatasandi arstiabi tavadele ja professionaalne hoolivus viitab õpitud ja praktiseeritud hoolitsusele med.õdede poolt. Et hinnata kultuuride hoolitsuse teooriat, on tähtis aru saada teatud Leiningeri poolt defineeritud terminitest. Leiningeri teooria põhineb terviklikul lähenemisviisil, mille võib leida tema ,,päikesetõusu" mudelist. Hariduslikud, poliitilised ja religioossed tegurid peavad sisalduma kui arendatakse terviklikku inimeste, gruppide, perede ja institutsioonide vaadet. See on juhend õdedele, et võimaldada asjakohast ja tähendusrikast hoolitsust inimestele. Leininger uskus, et teave, mis on saadud nende tegurite kaudu, viis edasi rohkem tervikliku ja parema inimeste mõistmiseni. Tervis on heaolu seisnud, mis on peamiselt tuntud ning väljendatud kultuurses tähenduses ja viisides.
Needs and Disability Tribunal 's (Hariduslike Erivajaduste ja Puuetega Inimeste Kohus), kuhu saavad näiteks lapsevanemad kaevata edasi KOV otsuseid mis on tehtud nende HEV lapse kohta. Põhja-Iirimaal on erivajaduste märkamiseks loodus viie astmeline märkamise süsteem, mis on kinnitatud HEV tegevusjuhises (Special Educational Needs Code of Practice). Astmed on järgmised: 1. Esimene aste koolipõhine. Sel astmel võivad lapsel ilmneda mõningased hariduslikud erivajadused, millest klassiõpetaja teavitab HEV koordinaatorit, kes määratleb lapse hariduslikud erivajadused ning klassiõpetaja tegeleb nende vajaduste rahuldamisega tava klassi kontekstis. 2. Teine aste koolipõhine. Selles astmes koostavad HEV koordinaator ja klassiõpetaja lapsele IAK, mille eesmärkide täitmise eest on nad mõlemad vastutavad. 3. Kolmas aste koolipõhine. Erineb eelnevast astmest kuna koolil on õigus küsida
tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sots positsioon, elukoht, vanus, seksuaalne orientatsioon, hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
Hariduse detsentraliseeritus · Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne Multikultuurilisus · Keel, · rahvus, · kultuur, · rass, · sugu, · usulised tõekspidamised, · (vanemate) sotsiaalne positsioon, · elukoht (maapiirkond või linn), · vanus, · seksuaalne orientatsioon · Hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulma ja katekismust tundma. Nees kes olid aga kodus juba lugemise selgeks saanud ja ka katekismuse tekstid pähe jätnud, said koolist vabastuse ja pidid ainult aeg ajalt koolmeistrile enda teadmisi näitamas käima. Võib öelda, et sel ajal toimis mingil määral ka juba kohustuslik koolikord. Puudujate uste taga ei käinud küll sotsiaaltöötajad, vaid
................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toetavad meid kaaslased, milliseid väärtusi hindab ühiskond ja meie ise, millised on meie hariduslikud ning tööalased võimalused. Oluline on lahendada konflikte, arendada eneseusku, vastu seista kaaslaste survele, tulla toime enda emotsioonide, pinge ja stressiga. Kui tihti oleme kuulnud oma koolikaaslasi või sõpru ütlevat järgmised lauseid? · Keegi ei mõista mind · Ma ei meeldi mitte kellelegi · Mulle meeldib asju lõhkuda · Ma ei suuda tunda rõõmu · Ma sooviks, et ma suudaks mitte midagi tunda, emotsioonid mu sees teevad mulle haiget
) Ei liigset udu, ajaraiskamist ega lapse väsitamist. Ümbruskonnakoolide kvaliteet-vägivald, eakaaslaste surve, terviseriskid 4 SLAID Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks 5. SLAID 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid Ivan Illich ja koolideta ühiskond "Koolideta ühiskond" võib pidada koduõppe liikumise alusdokumendiks. Teoloog, filosoof, sotsioloog, ajalooline. Radikaalne mõtleja, kes kritiseeris kaasaegset tehnoloogiat, haridussüsteemi, standardiseeritud tervishoisüsteemi. Illichi vaidlusi tekitavad teosed levisid laialt 1970. aastatel, neist tuntuim on "Koolideta ühiskond" ("Deschooling Society" (1971)).
SUURENDAB PALKA, KUI T SAAB JUURDE VRTUSI Melgem selle le.. Milles seisneb minu haritus? See seisneb minusse kujunenud omadustes: inimlikkuses nne ja vrtuste ksitluses suhtumises tsse, perekonda , identiteeti suhtumises vastutamisse hiskonnatundlikkuses mistmisvalmiduses Minu haridus avaldub Minu omadustes, mis ilmnevad alljrgnevas Inimlikkus nne ksitlus Vrtuste ksitlus Suhtumine: tsse, perekonda, identiteeti Suhtumine vastutamisse hiskonnatundlikkus mistmisvalmidus Hariduslikud ettevalmistused: Igal inimesel on vaja jrgmisi ettevalmistusi: ldhariduslikku et elukestvalt edasi ppida erialast et juda selgusele mis valdkonnas tegutseda kutsealast et edukalt suhelda ja olla suhetes ametialast et teha hid otsuseid , neid tita ja olla edukas loomealast et eitada vana/aegunut ja luua nende asemele uut tunnetusalast et saaks tegevusi sidestada, ennetada ohte kaitsealast et kaitsta end, nrgemaid, kodu, kodumaad , vrikust haritud inimene ja eetiline edu
Nii on Karolinska Instituudi (Rootsi) teadlased teinud kindlaks kolmandas kromosoomis paikneva vastava ROBO1 geeni. Düsleksia põhjustab õpiraskusi, mille puhul normaalse intelligentsusega inimestel on püsivad märkimisväärsed raskused lugemise, kirjutamise ja õigekirjaga. Umbes 4% elanikkonnast on tõsiselt düslektilised ning 6% esinevad väiksemad probleemid. Avastus peaks võimaldama düsleksia varasemat diagnoosimist, mis omakorda tähendaks, et hariduslikud programmid düslektilistele lastele saaksid alata varem. Mida varem eriõppega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et düsleksiat põdevad inimesed saavutavad oma võimete maksimumi. (BBC News 2005) 6 KOKKUVÕTE See, et avastatud on mõned oletatavalt düsleksiat põhjustavad geenid ei tähenda veel, et võib inimese haigeks tunnistada ja ei pea selle probleemiga edasi tegelema. Arvan,
haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest ja võimalustest, mis seostuvad vajadusega tagada hariduslike erivajadustega isikutele elus teistega võrdsed võimalused. Raamatus ei ole abimaterjali pedagoogiliste sekkumiskavade koostamiseks ning ei ole kirjeldatud kõiki võimalike diagnoose ega seisundeid, mis seostuvad hariduslike erivajadustega. Raamatus püütakse anda ülevaade järgmistes küsimustes: Esiteks, kas hariduslikud erivajadused on selgepiiriliselt määratletav nähtus, mida tuleb sellisena käsitleda või peksime keskenduma pigem hariduslike erivajadustega inimestele. Teiseks on juttu hariduslike erivajaduste alatüüpidest ja sellest, kui sageli need esinevad. Kolmandaks vaadeldakse hariduslike erivajaduste märkamise ja sekkumispedagoogika üldpõhimõtteid. 2.Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Koostaja Marika Veisson
rohkem muresid justkui polekski. Tegelikkuses on selliseid ,,kergeid" liikumispuudega lapsi siiski vähe. Liikumispuue ja sellega kaasnev sõltub eelkõige liikumispuude tekkimise põhjustest. Seega -- tulenevalt liikumispuuet põhjustavast diagnoosist on erinevad nii 3 liikumispuudega laste vajadused, iseseisev toimetulek kui ka hariduslikud erivajadused. (Leppik & Sarjas, 2010) Liikumispuudega lapse haridus Oluline on teadvustada, et puue ei ole haigus, vaid seisund. Lapsele tuleb õpetada puudega kohanemist, sest puudest vabanemine õnnestub haruharva. Kõige tähtsam ongi õppida elama koos puudega. Et laps tuleks edaspidises elus toime, on vaja teha ennetustööd ja varajase sekkumisega ära hoida raskemaid probleeme. Ennetustöösse tuleb kindlasti kaasata lapse perekond, et tagada erivajadusega lapse võimetekohane areng
koordineeritult, selge vastutuse ja ülesannetega antud lapse vaimse, füüsilise ja sotsiaalse arengu ja tervise maksimaalse taseme saavutamiseks. Meditsiinisüsteem hindab meditsiinilise abi vajadust ja tagab vastava abi kättesaadavuse. Sotsiaalvaldkond selgitab, milline on isiku rahuldavaks toimetulekuks vajaliku välise abi ja tugiteenuste vajadus ja tagab vastava sotsiaalabi. Haridussüsteemis märgatakse, millised on lapse hariduslikud erivajadused ja korraldatakse vastava pedagoogilise abi kättesaadavus. (Kallavus, s.a.). Rehabilitatsiooniteenused, mis on puudega inimestele tasuta, on samuti üheks heaks võimaluseks parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Teenustena toon välja erinevad teraapiavormid nagu: füsioteraapia, psühhoteraapia, tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogi nõustamine, liiva-,
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel
ennetamisega ning väljendub teadmiste andmisega ja soovituste andmisega inimestele. Seega on tervisekasvatus osa tervisedendusest. (Laaser, 2003) 5 3. HEAOLU KÄSITLUS Lastekaitseseaduses paragrahv 4 järgi on lapse heaolu selgitatud kui lapse arengut toetavat seisundit, milles on lapse füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused rahuldatud. Lasteaiapersonal saab anda suurt panust sellise seisundi saavutamiseks, kõige vähem ehk majanduslike vajaduste puhul. Uue lapsepõlvekäsitluse kohasel on lapsed subjektid ja aktiivsed sotsiaalsed tegutsejad. Juba lapsena on nad inimesed ja võimelised oma ea kohaselt arukaid valikuid tegema. Sellest põhimõttest lähtudes, saab lapse heaolu vaadata kahest aspektist. Esimene aspekt on lapse heaolu lapsena
vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid,
teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile. Kõrgkoolis õppimine pole kutseoskuste omandamine, vaid elustiil. Majanduses vajame filosoofide asemel aga ka praktilisema väljaõppega töötajaid. Võib-olla tuleks lõpetada kesk-ja kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Vaja oleks rajada kogu haridussüsteemi kattev sõltumatu kutse-ja karjäärinõustamine, integreerida eri haridusliigid, tagada hariduslikud jätkuvõimalused. Need teemad on kirjas ka kutseharidussüsteemi arengukavas 2005-2008. Allpool toon vaid mõned ettepanekud, mille ellurakendamisega tuleks alustada kohe. Esiteks tuleb kutseharidus-süsteem integreerida tihedamalt haridussüsteemi teiste osadega. Põhimõtteline valik kutseõppes ning akadeemilises õppes haridustee jätkajate vahel peaks toimuma kohe pärast põhikooli lõppu. Suurendamaks kutseõppe populaarsust
Uus rahvamaja kerkis Vaskjala külla, kui 1924.a. jaanipäeva paiku põles see maani maha. Tndub, et 20- ndatel aastatel hakkab muusikaseltsi hood raugema. Küllap oli selles omajagu ,,süüdi'' ka seltside paljusus. 1940. aasta punavõimule polnud rahva poolt moodustatud seltsid sugugi meeltmööda. Juba nelja kuu pärast peale pööret tuldi Rahvakomissaride nõukogus välja määrusega poliitharidustöö korraldamise kohta, millega kuulusid kultuuri hariduslikud organisatsioonid viivitamatule lõpetamisele. Nii ka Jüri Muusikaselts, mille ülevõtmise ajaks Rae uues koolimajas on märgitud 10. November 1940 kell 12.00. Miski polnud enam endine. See oli lõpp muusikaseltsi vaimule, mõttele ja tegutsemisele. Isetegevusest oli saanud käsutäitmine. Vabadusest sund. See oli mu elu esimene ajalookonverents, millest ma osa võtsin. Minu jaoks oli seda kõike päris huvitav teada saada
Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel,
Arenda endi (õpetamise)oskusi vanemana. Loo hea perekliima. Paku lapsele tõelist emotsionaalset tuge, aktsepteeri last niisugusena, nagu ta on. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Alasooritus on lahknevus võimete ja tulemuste vahel. Alasoorituse üheks põhjuseks peetakse ootuste ja motiveerituse erinevusi. Iga andekas alasooritaja on erinev. Lapsevanemate ja pedagoogide ülesandeks on kriitiliselt analüüsida oma kasvatus- ja õpetamisstiili. Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed Andekate laste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on vaja leida sobivaid viise. Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi
uuringu, mille andmetel oli 37% 6. klassi õpilastest lugemisoskuse 4. levelil. Sellisel levelil õpilane suudab lugeda õigetpidi ja tagurpidi läbi mitmete teksti osade, et ühendada ja tõlgendada informatsiooni. Haridus aga ei ole kohustuslik. Lesohto rakendab samm-sammult programmi tasuta põhihariduse saamiseks. Hoolimata kirjaoskusest võitlevad Lesotho elanikud selliste eluliste teenuste eest nagu tervishoid, reisimine ja hariduslikud vahendid. Nagu Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Ühenduse uuringust selgus, kasutab vaid 3,4% rahvastikust Internetti. Koostöös US Rahukorpusega Lesothos ja Butha Buthe Hariduse ringkonnaga töötab Aafrika Raamatukogu Projekt, et rajada kooli- ja külaraamatukogusid. Pilt 1. Lesotho kool. 4. Majandus 4.1. Tööstus Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud
Nõukogude perioodil olid nad sunnitud oma tavad hülgama. Antiiksed traditsioonid on endiselt säilinud läbi ratsutamismängude, mida inimesed pühapäeviti mängivad. 4.1 Haridus Nõukogude võimu all olles tehti haridus kohustuslikuks ning harimatus suurel määral kaotati. Kuigi vene keel ei ole olnud väga populaarne on see olnud väga kasulik lingvistikas. Enamik raadio- ja telesaateid ning ajalehed kasutavad nii vene- kui ka kirgiisi keelt. Kõrgõzstani hariduslikud institutsioonid: · Kesk Aasia Ameerika Ülikool · Kirgiisi Vene Slaavi Ülikool · Kirgiisi Riiklik Ülikool · Rahvusvaheline Kõrgõzstani Ülikool 6 5. Kultuur Peaaegu kõik Kõrgõzstanis on moslemid, aga see ei ole ennast kirgiislastele nii rangelt kinnistanud. Geograafiliselt isoleeritud provintsid tavatsevad olla rohkem konservatiivsed ja islamiseeritud, kui indutrialiseeritud, venestatud põhi. Muistsed, aga
3.4. Maarahvas ja ristiusk Kiriku vahekord rahvaga jäi vaadeldaval perioodil üldiselt külmaks. Kirikuõpetaja jäi veel 19. sajandilgi endiselt kirikhärraks, võõraks rahvale nii oma eluviisi kui mõtteväljenduste poolest, olles aga samal ajal valitseva mõisnike võimu agaraks toeks. Sellest üldisest pildist erinesid ainult üksikud edumeelsemad ja rahvasõbralikumad kirikuõpetajad (Kruus 1927). Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27). Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis. Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli 1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus
karmim asi. See on omamoodi paradoks, et sul on õigus vabadusele ja sealsamas on printsiibina juures õiglus. Õigus ja õiglus on algprintsiibina koos ning siiski väga erinevad. Õiglus eeldab, et kõik inimesed oleksid võrdsed, võrdselt vabad ja teadlikud oma võrdsusest. Ja see alusprintsiip tähendab, et me oleme kõik samasugused inimesed, et meil peavad olema ühesugused võimalused eluks, eneseteostuseks (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, hariduslikud jne). Õigus on konkreetne alusprintsiip, tema kõrval teist alusprintsiipi, õiglust, on raskem määratleda, sest õiglus on subjektiivne kategooria. Õigus on kitsam, õiglus laiem printsiip. Toon näiteks teema, millest on palju ajakirjanduses räägitud: meie parlamendisaadikud saavad liiga suurt palka. Inimene ütleb selle juures, et ma teen rasket tööd, aga palka saan väga vähe, palju vähem. Inimene mõtleb, et see pole õiglane, ning see on tema subjektiivne tunne
Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs
pärimusteater, tehnoloogiline ja digitaalne teater Butõ – postmodernistlik hübriidvorm, milles jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz (ekspressionistlik tants, Saksamaal pärast I MS levima hakanud moderntants), flamenko jne Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas nukuteatrist, erinevad vahendid ja ready-made objektid, sh nukud, masinad, kangad, värvid Tehnoloogiline teater – keskmes masinad, arvutimanipulatsioon Rakendus- ja osalusteater – sotsiaalsed, hariduslikud, reaalne kontekst, vaatajad osalevad etendusprotsessis, võivad etenduse käiku muuta Idamaine teater – seotud usundiga, rituaalidega, mõjutas tugevasti 20.saj Euroopa ja USA teatrit, lääne kultuur ka idamaises teatris, nt Indias on Briti kolonisaatorite mõjul sõnateater India teater – templi ja õukonnakultuuri traditsioon. Indias sündis teater 200- 100 a eKr, kathakali – üks tuntuim kehasüsteem, nõuab eluaegset treeningut
Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. c. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, lastekasvatamise meetodid. d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g. Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel. h
Eakaaslastega seotud riskitegurid on deviantsete eakaaslaste mõju, esialgsele kuritegelikule käitumisele õhutamine, koos õigusrikkumiste sooritamine, kamba liikmeks olemine, õe-venna mõju, eakaaslaste mõju dünaamika (antisotsiaalse käitumisega noorukitel kipuvad olema ebastabiilsed ja usalduslikud sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas. Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid
Kindlasti võiks kohaliku omavalitsuse poolt olla rakendatud kontroll, kus käiakse vaatlemas huviringe. Siin saan tuua näite, kus ühes piirkonnas toimuvad ühtedel kellaaegadel erinevad huviringid aga mõlemas on üheaegselt samad noored. Samuti tuleks noorte seas läbi viia küsitlusi, et loodavad huviringid lähtuks noorte vajadustest mitte noorsootöötaja, kultuurikorraldaja jt soovidest. Tuginedes eelnevale tekstile, saan tugevusteks välja tuua, et kohaliku omavalitsuse tasandil on hariduslikud programmid mitmekesised, sest programme luuakse nii kooli kui ka kultuuri- jt. asutuste poolt. Nõrkusteks võib lugeda vähest või olematut koostööd ning huvihariduse rahast sõltumist. Kuigi huvihariduse raha on mõeldud selleks, et võimaldada noortel osaleda huvihariduses, mis üldjuhul on jäänud just rahaliste ressursside taha (perede halb majanduslik olukord, transpordi puudumine jne.) siis minu ettepanek oleks kehtestada minimaalsed
Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4
sellest tekkivat üleolekutunnet. Elustiil – Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Subkultuurid - Noorsoouurimustekontekstisvõibelustiili defineerida kui vabalt
teadusaluste kujunemisest. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 51) Erinevate Vana-Idamaa riikide kasvatuskultuuridest ja haridusest: Vana-Egiptus Vana-Egiptuses jäid lapsed emade hoole alla kuni 4. Eluaastani. Sellel eluperioodil kinnistati lastesse tugev austus ema vastu. http://historylink101.net/egypt_1/a- education.htm) Perekond andis lastele edasi oma isiklikke tõekspidamisi elus, tutvustas neile religiooni ning austust vanemate ning jumalate vastu. Hariduslikud printsiibid on püütud kokku võtta nn instruktsioonide raamatus, kus õpetati lapsi kujundama inimlikeks, õiglateks, elutarkadeks, vaoshoituteks ning kuulekateks. (http://www.touregypt.net/historicalessays/lifeinEgypt7.htm) Vana-Egiptuse koolilapsed (http://pharaohsdays.blogspot.com/2010/05/education- style-of-ancient-egypt.html) Peale 4. Eluaastat võttis poiste kasvatuse üle isa. Üldiselt hakkasid poisid
Mõelgem sellele: Kas Eesti haridus on paindlik? Millised tupikteed on Eesti hariduses? 3. Hariduse detsentraliseeritus - Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne Mõelgem sellele: Mis on detsentraliseerituse plussid ja miinused? Kas Eesti haridus on detsentraliseeritud? 4. Multikultuurilisus - Keel, rahvus, kultuur, rass, vanus, seksuaalne orientatsioon hariduslikud erivajadused, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sotsiaalne positsioon, elukoht (maapiirkond või linn) EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL Mõelgem sellele: Millised nimetatutest on kõige teravamad probleemid Eesti hariduses? Millised müüdid on seoses multikultuurilisusega Eesti hariduses ja kuidas neid murda? Kokkuvõte: Võrdlev koolikorraldus on valdkond, mille eesmärgiks on analüüsida teiste maade
· Mis ühes vanuses lubatud, see teises mitte · >Õpetajad on probleemi eest kaasvastutavad Vajadused ja erivajadused · Õpetamisel-kasvatamisel vaja arvestada laste erinevuste (individuaalsusega), siis õpetus efektiivsem · St: kõigil õpilastel on erinevad võimed, oskused, huvi, motiivid, vajadused · Mõnedele õpilastele ei sobi traditsioonilised, enamlevinud õpetamisviisid st vajavad eriabi, eritoetust · St: hariduslikud erivajadused · Määratlused erinevad · (Hariduslike) erivajadustega on lapsed, kelle õpetamiseks- kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid võtteid, programme jne. Erilisust võib defineerida normaalkõvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jäävad äärtesse. Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud
lähenemine *Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine- Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest äärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Elustiil individuaalselja grupitasandite
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord (1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või vanema taotlusel õppetöö korraldamist vanema poolt (edaspidi koduõpe vanema taotlusel). (2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides. § 2. Tervislikel põhjustel koduõppe rakendamine (1) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks
Käsikiri. Suhtumine kuulmislangusesse 19 · Sats, M. (2004). Tolerantsusest Eestis. Tallinna Pedagoogika Ülikool. Magistritöö. · Szelazkiewicz, S. (2000). Mainstreaming the Hearing Impaired Student. Eastern New Mexico University · Sunts, K. (1998) Õpiabi tavakoolis. Integratsiooni poolt või vastu? Hariduslikud erivajadused ´98. · Tikk, R. (koostaja) (2003) Kuulmislangus: põhjused, diagnostika, ravi ja rehabilitatsioon. Tartu Ülikooli Kirjastus. lk. 6 · Tvingstedt, A.-L. (1995). Classroom Interaction and Social Situation of Hard-of-Hearing Pupils in Regular Classes. Dept.of Educational and Psychological Research, Lund University, Malmö School Education. · Tvingstedt, A.-L.(1993). Social Conditions of Heaing Impaired Pupils in Regular Classes. Lund University. Malmö School of Education
perekondi, kuid millele riik ei ole leidnud leevendust. Riigi või omavalitsuse poolt Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö eraldatavad rahad puudelapse ja tema pere toetuseks on minimaalsed ja eiravad perede toimetulekuraskusi. Puudega laps ei ole ühiskonnale koormaks juhul, kui ühiskond ise suudab talle tagada kõik puudega noorele ühiskonda integreerimiseks vajalikud tegevused meditsiinilised, hariduslikud, sotsiaalsed ning psühholoogilised meetmed. Kahjuks ei ole Eesti ühiskond ja riik jõudnud veel sinnani. Paraku takistavad ühiskonnas ja elu-keskkonnas esinevad piirangud puuetega inimestel elada oma elu puueteta inimestega samaväärselt. Kaasinimeste teadmatuse ja diskrimineeriva suhtumise tõttu ei ole puuetega inimestel kõigi teistega võrdseid võimalusi. Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö
5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?). 1 2 5. 7. Toitumis- ja riietumisharjumused (traditsioonilised või läänepärased). 5. 8. Kodune interjöör (kultuuriliste mõjutegurite tunnused). 5. 9
• Vastupidavad salumetsa liigid • Vastupidavad niidutaimed • Selgroogsed – värvulised Passiivne inimkaaslev elustik • Toiduparasiidid • Inimese parasiidid • Jäätmete elustik Rohelised koridorid • Puhkevõimalused, esteetika • Liikide linna-keskkonda sisse- ja väljarände teed • Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM
Sotsiaalsed ühendused Kasutajad hoiavad sidet oma tuttavate ja lähedastega (Facebook, Twitter, Google+). Multimeediakeskkonnad Võrgustikud videote ja piltide jagamiseks (Youtube, Flickr, Picasa). Professionaalsed võrgustikud Tööalaseks suhtluseks ja uute ärikontaktide leidmiseks (LinkedIn, Classroom 2.0, Nurse Connect). Informatsioonilised Kasutajad otsivad vastuseid tekkinud küsimustele (Do-It-Yourself, Super Green Me, Stackoverflow). Hariduslikud Õppurite koosviibimiskohad kooliga seotud suhtluseks (The Student Room, Quora, The Math Forum). Huvitegevusega seotud võrgustikud Koondavad ühiste hobidega inimesi (Hattrick, Oh My Bloom, Sport Shouting). Akadeemilised Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley). E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud
näinud ja mälu järgi kirja pannud. Keskajal läks memuaaride kirjutamine moodi esmalt Prantsusmaal seejärel ka Inglis- ja Saksamaal. Keskaegsed kroonikad sisaldavad sageli autorite isiklikke läbielamisi ja nägemusi, see puudutab ka nö Balti kroonikaid. Esimesed Eesti elukroonikad said tekkida alles ärkamisajal kui selleks kujunesid maarahvast eralduvas ja moderniseeruvas eesti ühiskonnas vajalikud üldkultuurilised ja hariduslikud tingimused. Eelärkamisaja ja ärkamisaja vanemad tegelased kroonikaid ja autobiograafiaid ei kirjutanud, seda tegid nooremad tegelased, kelle mälestused avaldati hiljem.11 1911. aastal avaldas eesti ajalooteadusele alusepanija Villem Reiman programmilise üleskutse ,,Ajalooliste mälestuste korjamine". 1912. Aastal ilmusid Heinrich Rosenthali mälestused rahvuslikust liikumisest, 1914. Aastal Martna Eesti külaelu arenemisest, 1915.1916 ilmus teos
5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?). 5. 7. Toitumis- ja riietumisharjumused (traditsioonilised või läänepärased). 1 2 5. 8. Kodune interjöör (kultuuriliste mõjutegurite tunnused). 5. 9. Traditsiooniliste või "kaasaegsete" rollide ja võimustruktuuri olemasolu peres
Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel Gramsci töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon) Feminism liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused)
annaabi.ee 
