...............................................................................................................9 Viidatud allikad................................................................................................................10 Lisad.................................................................................................................................11 Lisa 1. Valitsussektori hariduskulutused protsendina SKP-st aastatel 2002–2012......11 Lisa 2. Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 (baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005)............................................................................................13 Lisa 3.SKP baaskasvu väärtus (baasaasta on 2005)....................................................14 2 Sissejuhatus
kõigile tagatakse kõrgekvaliteediline haridus. Seetõttu pööratakse Põhjamaades tähelepanu juba kooli-eelsele haridusele, et kooli minnes oleks lastel võrdsemad või-malused. Samuti võimaldab see emadel tööle minna, mis omakorda loob lastele võrdsemad võimalused. Seega on lasteaiamaksu tõus, eriti aga lasteaiakohtade puudus väga tõsised hariduspoliitilised küsimused. Seevastu uusliberaalne poliitika mis tähtsustab indiviidi vastutust näeb hariduskulutuste kokkuhoidu üksikisiku vastutuse suurendamises. Miinused o Kuna maailma kõige levinum keel on mandariini keel, millele järgnevad hispaania ja inglise keel, on teatud tasemed, mida on õppimiseks vaja. See tähendab, et mõnda välismaa kooli ei saa sissegi, kui ei ole oma oskust rääkida nõutud keelt. o Kõige kõrgemalt hinnatumad kõrgkoolid on meie (Eesti) asukohast väga kaugel. o Järjest tõusevad nö `keskmised hinded', millega saab koolidesse
Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautsuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel ajal haridust rahastanud- hariduskulutuste osatähtsus RKTst on 1,7%. Transport Infrastruktuuri arengut soodustavad tasane maa, väike tektooniline aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid. Sisevedudes võiks olla oluline maanteeveondus ja kitsarööpaline raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud. Rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal meretransport. Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela
ning võimaldama tööturul edukalt toime tulla. Edasijõudmisega seonduv mure on õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukad lõpetamine. Hariduspoliitika põhiprobleemid: · hariduse kvaliteet. Mõõdupuuks on eksamid ja tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust · kartus kaotada konkurenstivõime teadmusmajanduse ajastul. Rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. · Elukestva õppe juurutamine. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg- ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika.
Üks võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab kutseharidus olema kaasaegne ning võimaldama edukalt tööturul toime tulla. Juurdepääsu ning edasijõudmisega seonduvaks erimureks on kujunenud õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitika põhiprob: 1.hariduse kvaliteet-riigieksamid ja tasemetööd; rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust. 2. kartus kaotada konkurentsivõime vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.3. elukestva õppe juurutamine- tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. 4. koolide juhtimise probleemid. napib efektiivsust, paindlikkust ja osapooltekaasatust. Riigiti omandatud reformikogemus on siin erinev.5.8Väliskaubandustegevuse vormid:1.Väliskaubandus on kõige traditsioonilisem välismajandustegevuse vorm
Euroopas ei lõpeta 18-24a õppijatest kooli u. 1/5 (ideaalis 2x madalam). Tänapäeva hariduspoliitikas oluline haridusasutusse sisseastumine, seal edasiliikumine ja edukas lõpetamine. See on ettevalmistuks karjääriks töötuturul. Põhiprobleemid Üks osa probleemidest seondub hariduse kvaliteediga. Haridusuurijatel on mõõdupuud, mille alusel seda ehk õpilaste saavutusi hinnata: riigieksamid, tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud, hariduskulutuste & saavutustaseme tasakaal. Õpitulemused paremad neis riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid (nt. riigieksamid). Teine reformide põhjus on kartus kaotada konkurentsivõime: rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. Proportsioone saab muuta nt. riikliku koolitustellimuse abil (nt. Eesti). Kolmas reformide ajend on elukestva õppe juurutamine. Senisest suurem tähelepanu täiskasvanuharidusele
21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõimega. Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching. Heaolurežiimid ja haridus: peamised dilemmad? Kas hariduspoliitika on sotsiaalpoliitika? Haridus- ja sotsiaalkulutuste vahe: kas teineteist täiendavad või asendavad kulud? Kas riikide „režiimid“ peavad paika ka hariduses? Hariduse režiimid: Sotsiaaldemokraatlik hariduse korraldus: kõrge avaliku sektori hariduskulutuste tase, erakulutused madalad. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes hea tulemus. Kutsehariduse kõrge tase. Comprehensive schooling- ühtne süsteem, võrdne juurdepääs, madal perekonna 17 taustaefekt (FBE). Viimasel ajal siiski palju reformitud- nt Rootsis alates 90nadtest tugev fookus nn
annaabi.ee 
